Bütsantsi ajalugu
From Wikipedia, the free encyclopedia
Bütsantsi ajalugu ulatub 4. sajandist kuni 1453. aastani.
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2018) |
Rooma keisririigi idapoolne osa Ida-Rooma keisririik pidas end Rooma riigiks. Kuigi Ida-Rooma oli sügavalt helleniseerunud, kasutati sõna "hellenid" (vanakreeka keeles Έλληνες, Hellēnes) ainult kristluse-eelsete muinaskreeklaste kohta. Sõna "roomlased" (vanakreeka Ῥωμαῖοι, Rhōmaioi käis riigi (Βασιλεία τῶν Ῥωμαίων, Basileia tōn Rhōmaiōn 'roomlaste kuningriik' või Ῥωμαικὴ Αὐτοκρατορία Rhōmaikē Autokratoria 'Rooma keisririik') kõikide kristlastest kodanike kohta, ükskõik kas nad kõnelesid romaani, kreeka, armeenia või mõnd muud keelt. Pärast Bütsantsi kadumist kasutati Osmanite riigis veel nime Rūm, mis tähistas kõiki õigeusklikke kristlasi ühes milletis.
Tänapäeval kasutatava nime "Bütsants" võttis kasutusele 1557. aastal saksa ajaloolane Hieronymus Wolf, et eristada antiikaja Rooma riigi ajalugu Ida-Rooma riigi ajaloost, mida ta vaatles Kreeka keskaegse ajaloona.[1] Sõna tuleb riigi pealinna Konstantinoopoli vanast nimest Byzantion.
Konstantinoopoli asutamist Constantinus I poolt aastal 330 võib pidada Bütsantsi ajaloo alternatiivseks alguspunktiks. Tavaliselt peetakse alguspunktiks Rooma riigi lõpliku jagunemise aastat 395.