Carl Carlsson Gyllenhielm
Rootsi poliitik / From Wikipedia, the free encyclopedia
Vabahärra Carl Carlsson Gyllenhielm (4. märts 1574 Nyköping – 17. märts 1650 Karlberg) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane. Ta oli Karl IX vallaspoeg.[1] Bergkvara vabahärra, Sundbyholmi, Karlbergi ja Kasby härra.[2]
Carl Carlsson Gyllenhielm sündis Södermanlandi hertsogi Karli ja Östergötlandist pärit preestritütre Karin Nilsdotteri pojana.[3]
Ta aadeldati 8. juulil 1592 Gyllenhielmi nime all.[1] Oli 1594 aastast sõjateenistuses Prantsusmaal, kus pälvis kuningas Henri IV tähelepanu. Sealt tagasi tulles osales oma isa ja Zygmunt III vahelises Rootsi sisesõjas. Aitas 1597 isal sõdida Soomes kuningas Zygmunt III pooldavate aadlike vastu ja osales edukalt Turu linnuse piiramisel ja vallutamisel. Seejärel sai temast laevastiku admiral ja määrati ka Stockholmi asehalduriks, kuid ei saanud Zygmunt III toetajate poolehoidu.
Gyllenhielm paistis silma Poola-Rootsi sõjas. 1601. aastal vallutas Liivimaal Viljandi, Tartu, Koknese ja vangistas Võnnu vojevoodkonna vojevoodi Maciej Dembiński (Mathias Dembinsky), kuid samal aastal piirasid poolakad Valmierat, ning linnust kaitsnud Gyllenhielm ja tema sugulane Jakob De la Gardie langesid vangi.Gyllenhielm jäi vangistusse 12 aastaks.[1]
1615. aastal sai ta Bergkvara vabahärraks Smålandis.[4] 1616. aastal ülendati feldmarssaliks. 1617. aastal nimetati ta riiginõunikuks ja määrati Ingeri ja Käkisalmi lääni, ning Narva, Ivangorodi, Jaama, Koporje ja Oudova kindluste kindralasehalduriks.[5] 1619. aastal sai ta riigiadmiraliks ja juhtis 1621 Gustav II Adolfi laevastikku Poola-Rootsi sõja Riia vallutamisel.
Pärast Gustav II Adolfi surma 1632 oli ta alaealise kuninganna Kristiina eestkostja.
Ta on maetud Strängnäsi toomkirikusse.
Carl Carlsson Gyllenhielm oli 1615. aastast abielus Kristina Ribbingiga, kes oli Rootsi ülemvarahaoidja Seved Svensson Ribbingi ja Anna Gyllenstierna tütar. Abielu oli lastetu.