DNA metülatsioon
From Wikipedia, the free encyclopedia
DNA metülatsioon on biokeemiline protsess, mis on olulise tähtsusega kõrgemate organismide normaalses arengus. See hõlmab metüülrühma lisamist tsütosiini pürimidiini 5' süsiniku või adeniini puriini kuuenda lämmastiku külge (tsütosiin ja adeniin on kaks DNA neljast alusest). Raku jagunemisel võib selline DNA modifikatsioon edasi kanduda.
DNA metülatsioonil on ülioluline ülesanne kõrgemate organismide rakkude diferentseerumisel ja normaalsel arengul. DNA metülatsioon modifitseerib stabiilselt geeni ekspressioonimustreid rakkudes nii, et rakud "mäletaksid, kus nad on olnud" või vähendaksid geeniekspressiooni. Näiteks rakud, mis on määratud olema embrüonaalsed pankrease saarekesed jäävad pankrease saarekesteks organismi kogu eluks, ilma et signaalid peaksid seda neile ikka ja jälle meelde tuletama. DNA demetüleeritakse tavaliselt sügoodi arenemisel ning metüleeritakse uuesti arengu jooksul üksteisele järgnevate rakujagunemiste jooksul. Ent viimaste uuringute põhjal toimub sügoodis pigem metüülrühmade hüdroksülatsioon kui metüülgruppide täielik eemaldamine.[1][2] Osa metüleerimisel tekkinud modifikatsioone, mis mõjutavad geeniekspressiooni, on päritavad, ning seda nähtust nimetatakse epigeneetiliseks regulatsiooniks.
Lisaks surub DNA metülatsioon alla aja jooksul genoomi sisenenud viiruslike geenide ja muude kahjulike elementide ekspressiooni. Lisaks luuakse DNA metülatsiooni abil kromatiini baasstruktuur, mis võimaldab rakkudel moodustada lõputuid iseloomulikke tunnuseid, et saavutada hulkrakset elu vaid ühe ainsa muutumatu DNA ahela põhjal. DNA metülatsioon on oluline ka peaaegu kõigi vähkkasvajate tekkes.[3]
DNA metülatsioonil tsütosiini 5' süsinikul on eriline mõju geeniekspressiooni vähendamisel ning seda on täheldatud kõigil seni uuritud selgroogsetel. Täiskasvanud somaatilistes kudedes avaldub DNA metülatsioon üldjuhul CpG dinukleotiidi kontekstis, embrüo tüvirakkudes on valdav mitte-CpG metülatsioon.[4][5][6]