Diferentsiaalpsühholoogia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Diferentsiaalpsühholoogia (ka individuaalsete erinevuste psühholoogia) uurib viise, kuidas üksikisikud oma käitumises teistest erinevad. Diferentsiaalpsühholoogia mõistab psühhotüüpi inimesele iseloomulike omaduste püsiva kompleksina.[1] Diferentsiaalpsühholoogia meetodeid kasutatakse näiteks kutsenõustamisel, personali valikul ja indiviidi võimete diagnoosimisel.[2]
Psühholoogia ajaloos on teadlasi pikka aega jagatud diferentsiaalseteks ja eksperimentaalseteks psühholoogideks, kuid alles viimase 30 aasta jooksul on vahetegemine vähenenud ja kaasa aidanud nende integreerimisse.[3]
Olgugi et psühholoogia näib olevat pühendunud üksikisikute uurimisele, eristab seda teadusharu muudest psühholoogia harudest see, et tänapäeva psühholoogid uurivad sageli kas gruppe või tunnetuse bioloogilisi põhjuseid. Näiteks uue teraapia tõhususe hindamisel võidakse ühe ravigrupi keskmist sooritust teraapias võrrelda kontrollgrupi (milleks on kas platseebogrupp või juba tuntud teraapiaviis) keskmisega. Selles kontekstis käsitletakse erinevusi, mis tulenevad üksikisikute reaktsioonist eksperimentaalsele- ja kontrollmanipuleerimisele tegelikult kui vigu, mitte kui huvitavat fenomeni, mida uurida. See on nii seetõttu, sest psühholoogilised uurimused sõltuvad statistilisest kontrollimisest, mis aga põhineb suuresti gruppidel. Individuaalsete erinevustega tegelevad psühholoogid töötavad gruppidega, otsides gruppidest neid omadusi, mis on kõikidele inimestele küll ühised, kuid milles on üksikute inimeste näitajad siiski erinevad.