Digikultuuriaasta

Digikultuuriaasta ehk täieliku nimetusega digikultuuri teema-aasta 2020 oli Kultuuriministeeriumi välja kuulutatud temaatiline fookus digitaalsele kultuurile aastal 2020. Digikultuuriaasta hõlmas algatusi ja projekte, mis puudutavad "digitaalselt loodud, levivat ja kasutatud kultuuri"^[1] ning eesmärgiks seati, et uued põlvkonnad võtaksid digitaalse meedia kaudu omaks meie "elava kultuuri ja pärandi"^[2].

Digikultuuriaasta logo

Aasta tegevusi ja üritusi korraldasid Muinsuskaitseamet, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Filmi Instituut.

Teema-aasta projektijuht oli Martin Aadamsoo.

Debatt digikultuuri üle

Postimees ja Tallinna Ülikool on pühendanud teema-aastale aastapikkuse arvamuslugude sarja. Indrek Ibrus, Marek Tamm ja Katrin Tiidenberg kritiseerivad avaartiklis teema-aasta kitsast digikultuuri definitsiooni ja rõhuasetust olemasoleva kultuuri uutele põlvkondadele kättesaadavaks tegemisele kultuuripärandi digiteerimise teel^[3]. Ibrus osutab oma avaartiklis, et digikultuur on Eestis olnud allutatud majanduse ja riigihalduse eesmärkidele ning isegi majanduslikus mõttes kapitaliseerivad selle kultuuri väärtuse rahvusvahelised meediaettevõtted, mitte omakultuuri loovad kohalikud meedia- ja kultuuritegijad. Ibruse järgi on kultuuri väärtus avalikkuses ja taaskasutatavuses ning kultuuri veetud digiriik saaks pakkuda omakultuurile elujõulisust ning ettevõtjatele uusi võimalusi sellega, et "Eesti oma kodanikud ja ettevõtted saaksid Eestis kultuurile ligi ja võiksid selle sees uusi väärtusi luua".^[4]

Vaata ka

• Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu
• Tartu Ülikooli ja Wikimedia Eesti algatus "Saame suureks digitaalselt!"