From Wikipedia, the free encyclopedia
Dinosaurused (ka hiidsisalikud, ürgsisalikud) olid roomajad, kes elasid Maal triiase ajastust kuni kriidiajastu lõpuni. Tänapäeval käsitletakse neid roomajate klassi ülemseltsis (Dinosauria). Kõige suuremad maismaal elanud loomad on tõenäoliselt kuulunud dinosauruste hulka. Mõiste „dinosaurus“ lõi 1842. aastal inglise bioloog Richard Owen, et kirjeldada iidsete dinosauruste esimesi fossiilijääke, mis hämmastasid teadlasi oma suurusega. Sõna pärineb vanakreeka keelest δεινός (deinos) – „kohutavalt suur, kohutav, hirmus, ohtlik“ ja σαῦρος, σαύρα – „soomusloomaline, sisalik“.[1][2]
See artikkel räägib roomajatest; joonisfilmi kohta vaata artiklist Dinosaurus (joonisfilm) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel vajab toimetamist. (August 2009) |
See artikkel vajab ajakohastamist. (Veebruar 2024) |
Dinosaurused Fossiilide leiud: hilis-triias – kriit (välja arvatud linnud) | |
---|---|
Türannosauruse rekonstruktsioon (vasakul) ja brontosaurus (taamal) American Museum of Natural History muuseumis | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Alamhõimkond |
Selgroogsed Vertebrata |
Klass |
Roomajad Sauropsida |
Alamklass |
Diapsida |
Infraklass |
Archosauromorpha |
Ülemselts |
Dinosaurused Dinosauria Owen, 1842 |
Dinosaurused on mitmekesine loomarühm. Paleontoloogid on fossiilseid tõendeid kasutades tuvastanud üle 500 erineva dinosauruste perekonna ja rohkem kui 1000 liiki mitte-linnulisi dinosauruseid.[3][4] Dinosauruseid esindavad igal kontinendil nii kaasaegsed liigid (linnud) kui ka fossiilid.[5]
Teadlased arvavad, et dinosauruste domineerimine maailmas algas umbes 230 miljonit aastat tagasi ning lõppes nende väljasuremisega umbes 65 miljonit aastat tagasi.
Arvatakse, et linnud on põlvnenud dinosaurustest. See teooria sai tuge 1860. aastal avastatud fossiilist, mis peale roomajatele iseloomuliku kehaehituse omas ka sulgi. Seda fossiili hakati nimetama ürglinnuks (Archaeopteryx lithographica).
Enne kui teadlased tuvastasid, et linnud on dinosauruste järeltulijad, arvati laialdaselt, et dinosaurused olid aeglased ja külmaverelised olendid. Kuid alates 1970. aastatest tehtud uuringud on näidanud, et kõik dinosaurused olid aktiivsed loomad, kellel oli suurenenud ainevahetus ja mitmekordne kohanemine sotsiaalse suhtlusega. Dinosauruste seas oli nii herbivoore ehk taimtoidulisi kui ka karnivoore ehk lihatoidulisi. Suurimad neist olid taimtoidulised, näiteks brontosaurused (apatosaurus) ja Brachiosaurus'ed. Kõik dinosaurused munesid.[6]
Dinosaurused jaotatakse vaagnaluu ehituse järgi:
Alates esimeste kivistunud dinosauruste luude identifitseerimisest ja tunnustamisest 19. sajandi alguses on dinosauruse fossiilidest saanud peamised vaatamisväärsused kogu maailma muuseumides ja dinosaurustest on kujuenud kultuuri lahutamatu osa.[8]
Täiskasvanutele mõeldud kunstiteostes kujutatakse dinosauruseid sageli verejanuliste monstrumitena, näiteks filmisarjas Jurassic Park. Samuti on populaarne „kadunud maailma“ idee, milles rühm seiklejaid satub eraldatud piirkonda, kus dinosaurused elavad edasi, nagu Arthur Conan Doyle'i romaanis „Kadunud maailm“. Dinosaurused on populaarsed ka lastekultuuris, kus neid kujutatakse pigem seikluslike ja positiivsetena.[9] Kokku on filmitud vähemalt 170 filmi, milles dinosaurustel on oluline roll. Ja esimene film dinosaurustest ilmus 1914. aastal.[10]
Avalikkuse jätkuv huvi nende loomade vastu on viinud paleontoloogia märkimisväärse finantseerimiseni ning meedias kajastatakse regulaarselt uusi avastusi.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.