Ukraina sõjaväelane From Wikipedia, the free encyclopedia
Dmõtro Kotsjubailo (ukraina keeles Дмитро Іванович Коцюбайло, hüüdnimi Da Vinci; 1. november 1995 Zadnistrjanske, Ivano-Frankivski oblast — 7. märts 2023, Bahmut, Donetski oblast) oli Ukraina sõjaväelane, 2021. aastast Ukraina kangelane. Ta oli esimene vabatahtlik, kes pälvis juba oma eluajal Ukraina kangelase aunimetuse.
Dmõtro Kotsjubailo Дмитро Іванович Коцюбайло | |
---|---|
Dmõtro Kotsjubailo 2021. aastal Ukraina ülemraada saalis Ukraina kangelase aunimetusega kaasnevat kuldtähe ordenit vastu võtmas | |
Hüüdnimi |
Da Vinci Да Вінчі[1] |
Sünniaeg |
1. november 1995 Zadnistrjanske |
Surmaaeg |
7. märts 2023 (27-aastaselt) Bahmut |
Auaste | nooremleitnant |
Üksus(ed) |
Ukraina Vabatahtlike Korpus 67. üksik mehhaniseeritud brigaad 1. üksik mehhaniseeritud pataljon |
Juhtinud | 1. üksik mehhaniseeritud pataljon |
Sõjad/lahingud | |
Autasud |
Ukraina Rahva Kangelane Ukraina kangelane Sõjaliste Teenete Rist |
Dmõtro Kotsjubailo sündis 1. novembril 1995 Zadnistrjanske külas, Ivano-Frankivski oblastis. Keskhariduse omandas ta Bovšivi keskkoolis. Ta tegeles juba kooli ajal kunstiga ja jätkas seega kooli järel õpinguid Ivano-Frankivski kunstilütseumis.[2]
Euromaidani alguses novembris 2013 sai Kotsjubailost, kes tollal õppis kunstilütseumi kolmandal kursusel, selle aktiivne osaleja.[2][3] Enda sõnul motiveeris teda revolutsioonisündmustes osalema muu hulgas see, et tema vanavanaisa võitles Ukraina Ülestõusuarmees. Õppides jätkuvalt Ivano-Frankivskis sõitis ta revolutsioonikuude jooksul mitmeid kordi Ivano-Frankivski ja Kiievi vahet, et samaaegselt ka õpingutega järje peal püsida.[4]
2014. aastal, vahetult pärast Euromaidani, Vene-Ukraina sõja alguse järel liitus ta Paremsektoriga[2] ja sellest ajast alates osales ta peaaegu katkematult sõjategevuses. 2014. aastal sai ta rühmaülemana raskelt haavata Piskõ küla lähedal toimunud lahingus, ent pärast paranemist kolmekuulise rehabilitatsiooni järel naasis rindele. Enne Venemaa täiemahulise sissetungi algust osales Kotsjubailo Karlivka, Piskõ ja Avdijivka vabastamises, ning veel mitmes lahingus.[3][5] 2015. aastal sai temast Paremsektori koosseisu kuulunud 1.üksiku ründeroodu ("Da Vintši hundid") ülem, hiljem formeeriti üksus ümber pataljoniks.[6]
Kui Kotsjubailole anti 30. novembril 2021 "isikliku vapruse eest"[7] Ukraina kangelase aunimetus, siis oli ta esimene vabatahtlik, kes sai Ukraina kangelaseks juba eluajal.[8] Samuti oli ta sel ajal üks noorimatest Ukraina kangelase aunimetuse saanutest.[9]
Kotsjubailo jätkas oma üksuse ülemana teenistust ka 2022. aastal Venemaa täiemahulise sissetungi järel. 2022. aastal formeeriti Paremsektori baasil 67. mehhaniseeritud brigaad, mille koosseisu läks ka tema pataljon.[10] Sissetungi alguse ajal paiknes tema üksus Avdijivka juures, hiljem võitles Zaporižžja oblastis, seejärel kaitses Kiievit Brovarõ rajoonis. Hiljem liikus üksus edasi Krõvõi Rihi rindelõiku ja seejärel Harkivi oblastisse. Suvest alates võitles Kotsjubailo oma üksusega Luhanski oblastis ning hiljem Soledaris ja Bahmutis.[6]
2022. aastal lisas ajakirja Forbes Ukraina väljaanne Kotsjubailo nime 30 noore tulevikulootuse nimekirja. Ta oli selles nimekirjas üks paljudest noortest sõjaväelastest.[11]
7. märtsil 2023 hukkus Kotsjubailo lahingutes Bahmuti eest.[9][12] 9. märtsil toimus tema ärasaatmistseremoonia Bovšivis.[13] Päev hiljem jäeti Kotsjubailoga hüvasti Kiievis Püha Miikaeli kloostrikirikus ja Maidanil. Püha Miikaeli kirikus toimunud tseremoonial osalesid president Volodõmõr Zelenskõi ja Kiievis visiidil olnud Soome peaminister Sanna Marin, Maidanil tulid Kotsjubailoga hüvasti jätma kaitseminister Oleksi Reznikov, relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi, kaitseministeeriumi luure peavalitsuse ülem Kõrõlo Budanov ja Kiievi linnapea Vitali Klõtško.[14][15][16] Kotsjubailo maeti Askoldova Mohõlale.[17]
Kotsjubailo kaaslane oli alates 2017. aastast sõjaväge toetanud vabatahtlik ja rindemeedik Alina Mõhhailova.[6]
Aprillis 2023 nimetati üks Kramatorski tänavatest ümber Kotsjubailo auks.[21] Ka Harkivi üks tänavatest otsustati 13. juunil 2023 nimetada Kotsjubailo järgi.[22]
Lvivis avati 21. aprillil 2023 purskkaev, mis on pühendatud Kotsjubailole ja kõigile vabatahtlikele Venemaa-Ukraina sõjas.[23]
Ukraina Katoliiklik Ülikool asutas 2023. aasta suvel Dmõtro Kotsjubailo nimelise stipendiumifondi, millest toetatakse vabatahtliku tegevusega silma paistvaid üliõpilasi.[24]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.