Draviidi keeled
keelkond Indias / From Wikipedia, the free encyclopedia
Draviidi keeled on keelkond, millesse kuuluvaid keeli kõneldakse peamiselt Lõuna-Indias, vähem Ida- ja Kesk-Indias, samuti Sri Lankal ning vähesel määral Edela-Pakistanis, Lõuna-Afganistanis, Nepalis, Bangladeshis ja Bhutanis[1], Malaisias, Indoneesias ja Singapuris. Suurima kõnelejate arvuga draviidi keeled on telugu, tamili, kannada ja malajalami keel. Mõned väiksemad draviidi keeli kõnelevad rahvarühmad väljaspool draviidi keelte peamist levikuala kuuluvad India ametlikku hõimurahvaste loendisse, nagu näiteks Ida-India kuruhhid ja Kesk-India gondid.[2]
Ehkki mõned teadlased on väitnud, et draviidi keeled võisid jõuda Indiase rahvasterändega 4.-3. aastatuhandel eKr[3][4] või varemgi[5][6], ei ole neid kuigi kerge ühegi teise keelkonnaga seostada ning nad võivad igati olla Indias pärismaised.[7][8][9][10]
Epigraafilisi tõendeid draviidi keeltest leidub alates 2. sajandist eKr, nagu võib näha koopaseintelt leitud tamili-brahmi kirjadest Madurai ja Tirunelveli piirkondades Tamil Nadu osariigis.[11] Vaid kahe draviidi keele ala jääb täielikult väljapoole 1947. aasta järgseid India piire brahui keel Pakistanis ja vähemal määral Belutšistani piirkonnas Afganistanis ning kuruhhi keele dhangari murre Nepalis ja Bhutanis. Draviidi kohanimed Araabia mere rannikul ja draviidi grammatika mõju (näiteks klusiivsus) indoaaria keeltes nagu marathi, konkani, gudžarati, maarvari ja sindhi keel näitavad, et kunagi kõneldi draviidi keeli India subkontinendil märksa laiemalt.[12][13]