Edgar von Wahl
From Wikipedia, the free encyclopedia
Edgar von Wahl või Edgar de Wahl (täisnimi Edgar Aleksis Robert von Wahl või Edgar Alexis Robert von Wahl või Edgar Alexei Robert von Wahl, pseudonüüm Julian Prorók; 23. august (vkj 11. august) 1867 Bogopil/Olviopol, praegu osa Pervomaiski linnast Mõkolajivi oblastis Ukrainas – 9. märts 1948 Tallinn) oli baltisaksa õpetaja ja harrastuskeeleteadlane, kes sai tuntuks kunstliku keele oktsidentaali loojana.
Edgar von Wahl | |
---|---|
Edgar von Wahl (1927) | |
Sünniaeg |
23. august 1867 Bogopil või Olviopol |
Surmaaeg |
9. märts 1948 (80-aastaselt) Tallinn |
Rahvus | sakslane |
Alma mater |
Peterburi ülikool Peterburi kunstiakadeemia |
Tegevusala | keeleteadus, pedagoogika |
Töökoht |
Tallinna Peetri Reaalkool (1894–1918) Tallinna Saksa Reaalkool (1919–1933) |
Abikaasa | Agnes von Wahl |
Tuntumad tööd | tehiskeel oktsidentaal |
Sõjaväeline karjäär | |
Sõjaväeline haridus | Mereväe kadetikorpus |
Teenistus | Venemaa keiserlik merevägi |
Teenistusaeg |
1892–1894 1904–1905 1916–1917 |
Auaste | mereväeleitnant |
Autasud |
Püha Stanislavi ordeni 2. ja 3. järk Püha Anna ordeni 3. järk |
Wahl omandas hariduse Peterburis ja läbis vabatahtlikult sõjaväeteenistuse Venemaa keiserlikus mereväes. 1894. aastal kolis ta Tallinna, kus elas peaaegu kogu ülejäänud elu. Ta töötas kooliõpetajana mitmes Tallinna koolis. Enne esimest maailmasõda ja selle ajal oli ta ka Tallinna linnavolinik.
Keeleteadusega tegeles Edgar von Wahl hobi korras, ta polnud seda õppinud ega teinud keeleteadlasena erialast tööd. Wahli huvi keelte ja eriti tehiskeelte vastu tekkis juba Peterburis õppides. Ta alustas volapüki propageerijana ja asus seejärel esperantoga tegelema, olles üks esimestest esperantistidest. 19. sajandi viimasel kümnendil alustas ta aga uue ideaalse rahvusvahelise keele otsinguid, mis jõudsid 1922. aastaks oktsidentaaliks nimetatud keele tutvustamiseni ja eelkõige oktsidentaali propageerimiseks mõeldud ajakirja Kosmoglott väljaandmiseni.
Wahl loobus 1939. aastal Saksamaale ümberasumise võimalusest, jäi Eestisse ja paigutati Saksa okupatsiooni ajal Seewaldi vaimuhaiglasse. 1945. aastal pääses ta vaimuhaiglas viibides napilt küüditamisest ning suri sealsamas 1948. aastal.
1949. aastal nimetati tema loodud keel ümber interlingueks ning selle nimetusega tuntakse seda enamasti ka tänapäeval.