Eesti Rahvusnõukogu
From Wikipedia, the free encyclopedia
Eesti Rahvusnõukogu oli eesti pagulaste poliitiline organisatsioon Rootsis.
Asutatud | 1947 |
---|---|
Eesmärk | sidemete loomine poliitiliste parteide ja rühmituste kaudu vastavate rahvusvaheliste poliitiliste liitudega, märgukirjade saatmine, rahvusvahelistest konverentsidest osavõtmine, Eesti olukorra selgitamine ja Eesti tuleviku kavastamine[1] |
Peakorter | Stockholm |
Asukoht | Stockholm, Rootsi |
Eesti Rahvusnõukogu asutati Stockholmis 12. mail 1947. Asutamiskoosolekust võtsid osa August Rei, Rudolf Penno, Johannes Klesment, Heinrich Laretei, Aleksander Warma, Johan Kõpp, Hans Rebane, metropoliit Aleksander, Gustav Suits, Johannes Sikkar, Heldur Tõnisson, Johannes Mihkelson, Heinrich Mark, Eerik Laid, Tõnis Kint, Artur Ekbaum, Nikolai Metslov, Kaul Kadak ja Eduard Poom.
Rahvusnõukogu ülesandeks oli sidemete loomine poliitiliste parteide ja rühmituste kaudu vastavate rahvusvaheliste poliitiliste liitudega, märgukirjade saatmine, rahvusvahelistest konverentsidest osavõtmine, Eesti olukorra selgitamine ja Eesti tuleviku kavastamine[1]
Eesti Rahvusnõukogusse kuulusid järgmised erakonnad:
- Eesti Sotsialistliku Partei Välismaine Koondis (esimees Johannes Mihkelson, Gustav Suits, Raimond Kolk, Aleksander Kaelas, Madli Kurdve, Ursula Wallberg)
- Eesti Liberaaldemokraatlik Koondis (Aleksander Warma, Heinrich Mark, Endel Krepp, Ants Oras, Harald Perlitz, Aleksander Terras, Kaljo Käärik)
- Eesti Demokraatlik Unioon (Rudolf Penno, Johannes Sikkar, Aksel Mark, William Muld, Evald Uustalu, Enno Penno)
- Põllumeeste Kogud (Tõnis Kint, Helmut Talts, Ruth Talts)
Eesti Rahvusnõukogu toetas Vabariigi Valitsust eksiilis ja nende koosseisud kattusid enamasti.
Eesti Rahvusnõukogu juures asus Eesti Välisvõitluse Fond.