Elektrotehniliste suuruste ja mõõtühikute loend
From Wikipedia, the free encyclopedia
Loend sisaldab elektrotehnikas kasutatavate elektriliste ja magnetiliste suuruste ning ühikute nimesid ja tähiseid.
More information Suuruse nimi, Suuruse tähis, varutähis ...
Suuruse nimi | Suuruse tähis, varutähis | SI ühiku nimi | SI ühiku tähis | Muud ühikud |
---|---|---|---|---|
elektrilaeng, elektrihulk | Q | kulon | C | SI: ampersekund (A•s) SI-väline: ampertund (A•h ehk Ah)[1] |
laengu pindtihedus | ρ (roo) | kulon ruutmeetri kohta | C/m2 | |
laengu ruumtihedus | η (eeta) | kulon kuupmeetri kohta | C/m3 | |
elektrivälja tugevus | E | volt meetri kohta | V/m | |
elektriline potentsiaal | V, φ (fii) | volt | V | |
potentsiaalide vahe, pinge | U, V | volt | V | |
elektromotoorjõud | E | volt | V | |
elektrivoog | Ψ (psii) | kulon | C | |
elektrivoo tihedus, elektriline nihe | D | kulon ruutmeetri kohta | C/m2 | |
mahtuvus | C | farad | F | |
absoluutne dielektriline läbitavus | ε (epsilon) | farad meetri kohta | F/m | |
suhteline dielektriline läbitavus | εr (epsilon) | üks | 1 | |
dielektriline vastuvõtlikkus | χe (hii) | üks | 1 | |
elektrivool, voolutugevus | I | amper | A | |
nihkevool | ID | amper | A | |
voolutihedus | J, S | amper ruutmeetri kohta | A/m2 | |
magnetvälja tugevus | H | amper meetri kohta | A/m | CGS: örsted (Oe) |
magnetomotoorjõud | F, Fm | amper | A | SI-väline: amperkeerd (lühend At) CGS: gilbert (Gb) |
vooluläbitavus[2] | Θ (teeta) | amper | A | |
magnetiline induktsioon, magnetvälja tihedus | B | tesla | T | CGS: gauss (Gs) |
induktiivsus, eneseinduktiivsus | L | henri | H | |
magnetvoog | Φ (fii), η (eeta) | veeber | Wb | CGS: maksvell (Mx) |
vastastikune induktiivsus | M, Lmn | henri | H | |
absoluutne magnetiline läbitavus | μ (müü) | henri meetri kohta | H/m | |
suhteline magnetiline läbitavus | μr (müü) | üks | 1 | |
magnetiline vastuvõtlikkus | K, χm (hii) | üks | 1 | |
magneetumus | M, Hi | amper meetri kohta | A/m | |
koertsitiivsus | Hc | amper meetri kohta | A/m | |
magnetiline dipoolmoment | J | njuuton korda meeter ruudus ampri kohta | N•m2 ehk Nm2 | SI: veebermeeter (Wb/m) |
aktiivtakistus, resistants | R | oom | Ω (oomega) | |
reaktiivtakistus, reaktants | X | oom | Ω | |
näivtakistus, impedants | Z | oom | Ω | |
aktiivjuhtivus | G | siimens | S | |
reaktiivjuhtivus | B | siimens | S | |
näivjuhtivus | Y | siimens | S | |
eritakistus | Ω (oomega) | oom-meeter | Ω•m ehk Ωm | |
erijuhtivus | γ (gamma), σ (sigma) | siimens meetri kohta | S/m | |
magnetiline takistus, reluktants | R, Rr | üks henri kohta, pöördhenri | 1/H | SI: amper veebri kohta (A/Wb) |
magnetiline juhtivus | A, P | henri | H | SI: veeber ampri kohta (Wb/A) |
aktiivvõimsus | P | vatt [3] | W | |
reaktiivvõimsus | Q, PQ | voltamper | V•A ehk VA | SI: varr (var) [4] |
näivvõimsus | S, PS | voltamper | V•A ehk VA | |
aktiivenergia | W, WP | džaul | J | SI: vattsekund (W•s) SI-väline: vatt-tund (W•h ehk Wh) |
reaktiivenergia | WQ | voltampersekund | V•A•s ehk VAs | SI: varrsekund (var•s) SI-väline: varr-tund (varr•h) |
näivenergia | WS | voltampersekund | V•A•s ehk VAs | SI-väline: voltampertund (V•A•h ehk VAh) |
kaonurk | δ (delta) | radiaan | rad | |
kaotegur | d[5] | |||
faasinurk | φ (fii), δ (delta) | radiaan | rad | |
võimsustegur | λ [6] (lambda) | |||
hüvetegur | Q | |||
sidestustegur (kahe vooluahela vaheline) | k | |||
puistetegur | σ (sigma)[7] | |||
mähise keerdude arv | N | |||
keerdude arvu suhe (nt trafol) | n, q | |||
faaside arv | m | |||
pooluspaaride arv | p |
Close