Emotsioonide tõlgendusteooria
From Wikipedia, the free encyclopedia
Emotsioonide tõlgendusteooria on teooria psühholoogias, mille kohaselt emotsioonid tulenevad isiku antud tõlgendusest või hinnangust olukorrale. Selle teooria järgi põhjustab situatsioonitõlgendus emotsiooni. Tulenevalt erinevatest tõlgendustest varieerub ka emotsionaalne reaktsioon olukorrale[1].
Tõlgendusteooriate põhiliseks eelduseks on, et emotsioonid on kohastumuslikud vastused, mis peegeldavad organismi jaoks olulistele keskkonnastiimulitele antud hinnanguid või tõlgendusi. Tõlgendamine on protsess, mille käigus avastatakse ja hinnatakse keskkonna olulisust organismi heaolust lähtuvalt. Olulisuse all võib mõelda kõike organismi puudutavat: vajadusi, väärtusi, eesmärke, uskumusi ja muud sellist. Tõlgendamine toimub situatsiooni ja tõlgendaja interaktsioonis.[2] On kaks põhilist tõlgendusteoreetilist lähenemist: struktuuriline ja protsessi mudel. Mõlema eesmärgiks on pakkuda seletust küsimusele, kuidas emotsioonid tõlgendusprotsessis tekivad, tehes seda aga mõnevõrra erineval viisil.