Erametsandus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Eramets on ühe või mitme isiku omandis olev mets, mis ei kuulu riigile[1]. Erametsa majandamise kitsendused sätestab kehtiv seadus.
Võimalik autoriõiguste rikkumine! Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks litsentsi CC BY-SA 3.0 tingimustel, siis edasta aadressile permissions-etwikimedia.org kiri, milles autor kinnitab, et on nõus teksti kasutamisega selle litsentsi tingimustel. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
Erametsandus ei ole ammu valdkond, mille vajalikkust Eestis peaks ühiskonnale tõestama. See on olemas Eesti elu tähtsa osana neljas valdkonnas (majanduslikus, kultuurilises, sotsiaalses, ökoloogilises), mõjutades ja olles mõjutatud sellest, mis selle ümber[1].
Erametsamaa üleviimine mittemetsamaaks toimub metsaomaniku taotluse alusel kinnistusraamatuseadusega sätestatud korras pärast Metsaameti otsuse kinnitamist[1].
Üle poolte Euroopa metsadest, v.a. Venemaal ja teistes CIS riikides, on eraomandis. Erametsaomanikel on suur roll metsa ökosüsteemide säilitamisel, maaelu arengu edendamisel ja turule ressursside varundamisel[2] .
Eesti erametsaomanikele kuulub kokku 1.01 miljonit hektarit kogu Eesti metsamaast, mis on 47%. Eesti erametsa tagavara on umbes 275 miljonit m3. Keskmine erametsamaa pindala on 10.4 ha. Kõigest 40% Eesti erametsaomanikest elavad reaalselt enda metsamaa lähedal. 2015. aasta lõpuks kuulusid ca 10 000 kogu 97 000st eramestsa omanikust mõnda kohalikku erametsaomanike liitu. Erametsa omanikel on kasulik liituda kohalike seltsidega, mis on vastutavad ühistegevuste organiseerimise eest ning jagavad neile nõuandeid ja informatsiooni[3].