Eritrea
From Wikipedia, the free encyclopedia
Eritrea (ametlik nimi Eritrea Riik) on riik Kirde-Aafrikas Aafrika Sarvel. See piirneb loodes Sudaani, lõunas Etioopia ja kagus Djiboutiga. Idas ja kirdes külgneb Eritrea Punase merega, millest otse üle asuvad Saudi Araabia ja Jeemen. Eritreale kuuluvad ka Dahlaki saared ja mitu Hanishi saartest.
|
Eritrea Riik
| |||||
 | |||||
| Riigihümn | Ērtra, Ērtra, Ērtra | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Pealinn | Asmara | ||||
| Pindala |
117 600 km²  | ||||
| Riigikeel | ei ole | ||||
| Ametlikud keeled | ei ole (töökeeled on tigrinja, araabia ja inglise[1]) | ||||
| Rahvaarv |
3 497 000 (2019)[2] | ||||
| Rahvastikutihedus | 29,7 in/km² | ||||
| President | Isaias Afewerki | ||||
| Iseseisvus | 24. mai 1993 | ||||
| SKT | 4,471 miljardit $ (2005) | ||||
| SKT elaniku kohta | 1000 $ | ||||
| Valuuta | nakfa (ERN) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg +3 | ||||
| Tippdomeen | .er | ||||
| ROK-i kood | ERI | ||||
| Telefonikood | 291 | ||||
.svg)
Riigi pealinn on Asmara. Eritrea pindala on ligikaudu 117 600 km² ja hinnanguline rahvaarv 5 miljonit. Domineerivad keeled on tigrinja ja araabia. Peamised usulahud on sunni islam ja Eritrea õigeusu kirik. Riigis on üheksa suuremat rahvusrühma.
Eritrea iseseisvus Etioopiast 1993. aastal ning on üks nooremaid iseseisvaid riike maailmas. 1998. aasta maist kuni 2000. aasta juunini toimus piirivaidluse ajendil Eritrea-Etioopia sõda, milles hukkus umbes 100 000 inimest.
Eritrea nimi tuleneb kreekakeelsest sõnast erythros ('punane'). Nime "Punane meri" kasutati juba hellenismiajal, nagu näitab 1. sajandist pärineva geograafiateose nimi "Periplus Maris Erythraei". Tänapäeva Eritrea sai muistse nime 19. sajandil, mil Itaalia moodustas esimest korda praeguse Eritrea kui poliitilise üksuse; nime soovitas Itaalia poliitikule Francesco Crispile kirjanik ja diplomaat Carlo Dossi.
Eritrea on üheparteiriik, mida valitseb Rahvarinne Demokraatia ja Õigluse Eest. Ehkki 1997. aastal vastu võetud põhiseaduse järgi on Eritrea presidentaalne vabariik ühekojalise parlamendiga, ei ole seda süsteemi veel rakendatud. Valimisi on regulaarselt välja kuulutatud ning tühistatud; põhiseadus lubab luua parteisid, kuid poliitilist organiseerumist takistatakse. 150-kohalises parlamendis kuulub Rahvarindele 75 kohta.
2001. aasta septembris sulges valitsus kogu erameedia. Valitsuse kritiseerijaid on vahistatud ja kinni peetud ilma kohtuta. 2004. aastal arvas USA Riigidepartemang Eritrea erilist tähelepanu pälvivate riikide sekka sealse usulise tagakiusamise pärast. 2010. aastal paigutas organisatsioon Piirideta Reporterid Eritrea pressivabaduse indeksis 178. ehk viimasele kohale (177. kohale jäi Põhja-Korea).
Riigipea on 1993. aastal parlamendis valitud president Isaias Afewerki.
Vanaajal oli Eritrea tõenäoliselt osa alast, mida egiptlased nimetasid Puntiks. Hiljem oli see oma maavarade ning strateegilise asukoha tõttu mereteedel korduvalt võõrvallutajate võimu all, kelle seas olid tänapäeva Jeemenist pärinevad lõunaaraablased, Osmani impeerium, Goa portugallased, egiptlased, britid ning 19. sajandil, pärast Suessi kanali rajamist Egiptuses, itaallased.
1. jaanuaril 1890 sai Eritreast ametlikult Itaalia koloonia ning 1936. aastal Itaalia Ida-Aafrika provints koos Etioopia ja Somaalimaaga. 1941. aastal oli Eritreas 760 000 elanikku, neist 70 000 itaallast.
1941 tõrjusid Etioopia ja Briti väed Itaalia armee Eritreast välja. Britid valitsesid maad ÜRO mandaadi alusel 1951. aastani, mil Eritrea liideti Etioopiaga ÜRO resolutsiooni alusel, mille algatas USA. Etioopia annekteeris Eritrea oma 14. provintsina 1952. aastal. Aastal 1959 kehtestati kõigis kohalikes koolides kohustuslik amharikeelne õpetus.
Etiopiseerimise mõjul tekkis Eritreas 1960. aastatel iseseisvusliikumine. Sellest sai alguse 30-aastane Eritrea iseseisvussõda, mis lõppes alles 1991. ÜRO järelevalve all korraldatud referendumil hääletasid eritrealased ülekaalukalt iseseisvuse poolt. Eritrea Riik kuulutas välja iseseisvuse ning saavutas rahvusvahelise tunnustuse 1993.
Eritrea on jaotatud kuueks provintsiks ja 58 ringkonnaks.
| Provints | Pindala (km²) |
Keskus |
|---|---|---|
| Ma’kel | 1300 | Asmara |
| ‘Anseba | 23 200 | Keren |
| Gash-Barka | 33 200 | Barentu |
| Debub | 8000 | Mendefera |
| Semienawi K’eyyĭḥ Baḥri | 27 800 | Massawa |
| Debubawi K’eyyĭḥ Baḥri | 27 600 | Assab |
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
