Vinüülplaat
From Wikipedia, the free encyclopedia
Vinüülplaat (inglise keeles vinyl record) on heliplaat, mis on valmistatud polüvinüülkloriidist ehk vinüülist ja mida kasutatakse andmekandjana heli salvestamiseks ja säilitamiseks.
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Aprill 2021) |
Olemuselt on vinüülplaat kettakujuline andmekandja, mille pinna sees on heli analoogsignaali kandev spiraalselt koonduv pidev helivagu.
Vinüülplaate liigitatakse nende läbimõõdu (12, 10 ja 7 tolli), või sellele vastava mahutavuse (LP, EP või singel), pöörlemiskiiruse (33⅓ või 45 pööret minutis) ja salvestise kanalite arvu (mono-, stereo- või kvadrofooniline heli) järgi.
Vinüülplaadid olid peamised muusika levitamise vahendid peaaegu kogu 20. sajandi teise poole vältel. 1980. aastatel hakkasid kassettmagnetofonides kasutatavad helikassetid neid muusikaturult välja tõrjuma. Suur langus tuli aastatuhandevahetusel, kui analooghelikandjate asemel tulid kasutusele digitaalsed helikandjad ning heli- ja videofailid. Vinüülplaatide tootmine ei ole siiski kunagi täielikult lõppenud ning alates 2008. aastast on haruldusteks ja nišikaupadeks muutunud vinüülplaatide populaarsus taas olnud tõusuteel.[viide?]