Digitaalsignaal
From Wikipedia, the free encyclopedia
Digitaalsignaal ehk arvsignaal, ka digitaalne signaal, on diskreetne ehk lõplike vahemikega eraldatud üksikväärtusi omav signaal, millel on lõplik hulk võimalikke väärtusi.[1][2][3] See erineb analoogsignaalist, mille väärtused on pidevad.[4] Terminid "digitaal-" ja "digitaalne" on pärit ladinakeelsest sõnast digitus, mis tähendab sõrme. Sellega on sümboliseeritud sõrmedega loendamist.[2][4]

Tavaliselt saadakse digitaalsignaal analoogsignaali diskreetimisel ja kvantimisel, kuid digitaalsignaale on võimalik ka genereerida. Diskreetides fikseeritakse analoogsignaali väärtused kindlate perioodiliste intervallide tagant, see tähendab, et teisendatakse pidev aeg või ruum diskreetseks.[2] Kvantimise korral kitsendatakse signaali kõiki võimalikke väärtusi reaalarvudest mõnele lõplikule hulgale. Sellise hulga võimsust ehk elementide arvu kirjeldatakse kvantimistasemete arvuga ehk bitisügavusega (inglise keeles bit depth). Tüüpiline on bitisügavuseks valida mõni kahe aste.[5] Kuigi tavaliselt jäävad kvantimisel saadavad väärtused üsna kitsasse vahemikku, on tegelikult iga mõõtmine kvantimine, kuna mõõtemääramatuse tõttu ei ole võimalik saavutada lõpmatut täpsust.[2] Digitaalsignaali all mõeldakse tihti ka kahendsignaali ehk loogilist signaali. Sellisel signaalil on kaks võimalikku olekut, mida võib kontekstist sõltuvalt kirjeldada kui: "üks" ja "null" või vastavalt "tõene" ja "väär".[6]