![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/38/Cod_Sang_359_Alleluia.png/640px-Cod_Sang_359_Alleluia.png&w=640&q=50)
Halleluuja (muusika)
From Wikipedia, the free encyclopedia
Halleluuja (heebria keeles הללו יה hallelu Jah 'kiitkem Jumalat'[1], ladina keeles alleluia) on laul, mis saatis kristlikus liturgias algselt missa teist pühakirjalugemist. Hiljem hakati seda laulma vahetult pärast graduaali.
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/38/Cod_Sang_359_Alleluia.png/640px-Cod_Sang_359_Alleluia.png)
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/7d/Alleluia_Vidimus_Stellam.png/320px-Alleluia_Vidimus_Stellam.png)
Kui psalmid (väljend esineb psalmides 24 korral) ja Vana Testament tõlgiti 3. sajandil kreeka keelde, sai sõnapaarist hallelu jah sõna alleluia. Kreekapärane hääldusvariant kandus edasi ladinakeelsetesse tõlgetesse[2]. Halleluuja-laulud olid tuntud juba varakristlikus liturgias (200. aasta paiku) ja 4. sajandiks olid nad juba levinud ka väljaspool liturgiat.
Roomakatoliku kirikus kuulub nii halleluuja kui ka graduaal missa muutuvasse osasse (proprium missae). Koos graduaaliga moodustavad need kaks juubeldavat laulu missa muusikalise haripunkti[3]. Enne 1970. aastaid polnud halleluujat 40-päevase paastu ajal kombeks laulda. Paastu ajal asendas seda tractus. Ajal, mis jääb ülestõusmispühade ja nelipüha vahele, esineb seevastu alleluia-juubeldus sageli lauludes teksti vahel, responsooriumides ja antifonides ja see lisatakse ka missa lõpetusele Ite, missa est.
Luteri kirikus lauldakse kolmekordne halleluuja ilma piiblisalmita ning ka seal jäetakse see paastu ajal laulmata.[4].
Õigeusu kirikus on tavaks laulda halleluujat liturgia osana kogu kirikuaasta jooksul (ka paastu ajal) pärast epistli (Apostlite kirjade või Apostlite tegude raamatu) lugemist käesoleva nädala viisil.