Hetid
From Wikipedia, the free encyclopedia
Hetiidid ehk hetid (ka: hitiidid ehk hitid) olid indoeuroopa rahvastest esimene, kes jõudis omaenese riikluse ja tsivilisatsiooni loomiseni Anatoolias.
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2013) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Hetiidi riik u 1600 eKr – u 1178 eKr | |||||
Hetiidi riik (sinine) umbes aastal 1300 eKr | |||||
Valitsusvorm |
Absoluutne monarhia Konstitutsiooniline monarhia | ||||
---|---|---|---|---|---|
Kuningas |
Labarna I (esimene) Mursili II (viimane) | ||||
Pealinn | Hattuša | ||||
Peamised keeled |
Hetiidi Luvi jpm | ||||
|
Nende kuningale nõuandvat ülikute nõukogu Pankust on peetud maailma esimeseks parlamendiks. Otsustavaks nende esiletõusus oli rauasulatustehnika avastamine, mida kiivalt 700 aastat teiste ees saladuses hoiti. Rauda kasutati relvade tegemiseks. Raudrelvade ja kergete sõjavankrite abiga muutus nende sõjavägi mõneks ajaks võitmatuks.
Sumeri kirja ja ametlikult ka akadi keelt kasutanud hetid olid läbi Joonia kultuuri vahelülina Assüüria ja Vana-Kreeka vahel, hääbuma hakanud sumeri-akadi kultuuri ja tärkava kreeka kultuuri vahel. Hetide peamised tegevusalad olid karjakasvatus, metallurgia ja kaubavahendus. Riik oli kuningale alluv väikeriikide liit.