From Wikipedia, the free encyclopedia
Indoeurooplased on indoeuroopa keeli kõnelevad rahvad ja hõimud tänapäeval ja minevikus. Keelkonna nimetus tuleneb selle algsest laiast levikust Euroopast Indiani.
See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2024) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Tänapäeval räägivad indoeuroopa keeli romaani rahvad, germaani rahvad, slaavi rahvad ehk slaavlased, balti rahvad, keldi rahvad, kreeklased, albaanlased, armeenlased ja indoiraani rahvad.
Indoeurooplaste hulka kuulusid muinasrahvastest ja -hõimudest tohaarid, hetid, itaalikud, früüglased, muinaspärslased, ahhailased, doorlased, sküüdid, aarjalased, etruskid, lüüdlased, osa keltidest, goodid jt. Kõrgkultuur kujunes vaid neil indoeurooplastel, kes asusid elama vanade kõrgkultuuride lähedusse ja nende aladele.
Indoeuroopa keeli kõneldi enne suuri maadeavastusi põhiliselt Euroopas, Vahemere maadel, Lähis-Idas, Lõuna-Aasias ja Kesk-Aasias. Järgnenud kolonisatsiooni käigus levisid indoeuroopa keeled ka Ameerikasse, Lõuna-Aafrikasse, Austraaliasse, Uus-Meremaale ja Siberisse.
Üks indoeurooplaste teket seletav hüpotees on Colin Renfrew' (Cambridge'i ülikooli professor 1981–2004; magistritöö Anatoolia algkodust) Anatoolia hüpotees. Ta otsis indoeurooplaste algkodu Anatoolia piirkonnast, kus tema arvates elasid alates 7. aastatuhandest eKr pre-protoindoeurooplased. Tema arvates toimus esimene rändelaine Kaukaasiasse (armeenlased) ja Kesk-Aasiasse. Sealt rännati edasi Pontose steppidesse.[1] Hiljem on tema oletust võimalikust Anatoolia lähtekohast kinnitanud Atkinsoni jt uurimus keelte arengust.[2]
Pontose steppidest jätkunud liikumist kajastab praegu levinumaks ja tugevamaks indoeurooplaste tekke teooriaks olev Leedu päritoluga ameerika arheoloogi Marija Gimbutase (1921–1994) kurgaanide hüpotees.[3] Selle järgi elasid indoeurooplaste protoindoeurooplastest eellased Mustast ja Kaspia merest põhja pool Pontose steppides, praeguse Lõuna-Venemaa ja Ukraina alal. Nad olid rändkarjakasvatajad, kes tundsid ka põlluharimist. Pärast hobuse kodustamist nende poolt ja üleminekut pronksiaega intensiivistus nende ränne arvatavasti umbes 2200 eKr alanud ja umbes sajandi kestnud intensiivse kuivaperioodi tõttu. See ulatus lääne suunas juba ka Anatoolia, Kreeka ja Apenniini poolsaareni ja kirde suunas Iraani ja Põhja-India aladeni. Eri migratsioonilainete järel assimileerusid nad kohalikku elanikkonda. Selle tagajärjel erinevad kaasaegsed indoeuroopa keeli kõnelevate rahvaste rühmad üksteisest tunduvalt ka oma keeltelt ja antropoloogiliselt tüübilt.
On arvatud, et algse ekspansiooni põhjuseks võis olla mõni looduslik katastroof. Üheks esimeseks neist oli Musta mere tekkimine Bosporuse väina läbimurde tõttu. Samuti on tuvastatud Ararati vulkaani aktiivsust 3. aastatuhandel eKr. Järgmiseks suuremaks põhjuseks võis olla umbes 22. sajandil eKr alanud kuiv aeg (3. Bondi sündmus), mis sai saatuslikuks ka veeringluse najal püsinud põllumajandusele tuginenud Vana-Egiptuse ja Sumeri-Akadi riigile. Ükski neist sündmustest ei seleta selle ekspansiooni edukust.
Inimesed on loodusega kohanenud tänu üha tõhusamale tehnoloogiale, parematele tööriistadele ja kõrgemale organiseerituse tasemele. Oletatakse, et protoindoeurooplased võtsid kasutusele mõne olulise tehnoloogilise uuenduse.
Indoeurooplastele omased hobustega veetavad vankrid ja kaarikud olid nende hilisemal levialal tundmatud, kuid sellal olid need ainus kindel vahend pikkade vahemaade läbimiseks. See võimaldas indoeurooplastel jõuda Indiani, Viljaka Poolkuuni ja Euroopani. Lahinguväljal osutusid need sedavõrd efektiivseks, et neid kasutati koos kuulipildujatega veel Venemaa kodusõjas (1917–1921).
Sarnaseid jooni on täheldatud ka hilisemate pronksiaja ja Rooma kollapsite juures, kui indoeurooplaste uued lained ründasid taas paikseid tsivilisatsioone, kuid ka Euroopa imperialismiajastul. Ka siis paistis olulise joonena silma vanade tsivilisatsioonide "tardumine" juba saavutatusse ja uute lainete avatus uuendusteks (alguses küll vaid sõdimisvahendite ja -viisi suhes).
Peale protoindoeuroolaste ekspansiooni on kohalike rahvaste hulka assimileerumisega tekkinud indoeurooplaste seas suuri geneetilisi erinevusi. Ent umbes 5000 aastat tagasi oli tegemist geneetiliselt lähedaste rahvastega. Võimalikuks indoeuroopa päritolu näitajaks loetakse praegu haplogrupp R1a1a'd meeste Y-kromosoomis.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.