Inimahvlased
From Wikipedia, the free encyclopedia
Hominoidea (ka inimahvlased, inimahvid, inimlaadsed, hominoidid, inimahvilised) on esikloomaliste ülemsugukond, millesse kuulub ka inimene.
See artikkel räägib praegusest ülemsugukonnast Hominoidea; varasema sugukonna kohta vaata artiklit Pongidae; inimahvlasteks võidakse nimetada ka sugukonda inimlased (Hominidae) |
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2007) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Hominoidea | |
---|---|
Laar (Hylobates lar) | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad |
Hõimkond |
Keelikloomad |
Klass |
Imetajad |
Selts |
Esikloomalised |
Alamselts |
Haplorrhini |
Ülemsugukond |
Hominoidea Gray, 1825 |
Sugukonnad | |
Inimahvid jagunevad kahte sugukonda:
- Gibonlased (Hylobatidae) koosnevad 4-st perekonnast ja 13-st giboni liigist, kaasa arvatud laar (Hylobates lar) ja siamang. Need on tuntud kui "väikesed inimahvid".
- Inimlased (Hominidae) on orangutanid, gorillad, šimpansid ja inimesed, tuntud kui "suured inimahvid".
Kitsaninaline ahv (Catarrhini) magot ehk berberiahv (Macaca sylvanus) kuulub pärdiklaste sugukonda. Erinevus seisneb selles, et pärdikutel on saba aga inimahvidel see puudub. Inimahve ja pärdikuid saab paremini eristada küünarliigese abil, sest see on iseloomulik kõigile tänapäeva inimahvidele. Üheks tunnuseks on ka ussjätke olemasolu.
Inimahv on enamasti omnivoor, välja arvatud gorilla, kes on taimtoiduline loom. Šimpans armastab jahti pidada ja tõuke süüa, aga kõhu saab ta täis taimsest toidust.
Paljud inimahvi liigid on ohustatud või harva esinevad. Selle põhjuseks on troopiliste vihmametsade kadumine.