Impulsiivsus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Impulsiivsus on erinevate põhjustega mitmekülgne isikuomadus[1], mille tunnuseks on kalduvus tegutseda impulsi ajendil, kusjuures inimese käitumist iseloomustab vähene või täiesti puuduv ettevaatlikus või mõtlemine tegude tagajärgedele.[2]
Impulsiivsed teod on tavaliselt "halvasti ettekujutatud, lapselikult väljendatud, põhjendamatult riskantsed, olukorraga sobimatud ja tihtipeale põhjustavad ebasoovitavaid tulemusi"[3] ja halvendavad kaugemate positiivsete eesmärkide saavutamist.[4]
Impulsiivsusel on eri liiki tulemusi ja tagajärgi, näiteks tegutsemine ilma erilise ettemõtlemiseta ja ebasobivas olukorras, kuid mis võib lõppeda soovitava tulemusega. "Kui sellistel tegudel on positiivne tulemus, siis nende põhjustajana ei nähta impulsiivsust, vaid kui julguse, kiiruse, spontaansuse, vapruse ja tavapäratu tegutsemise tunnust."[3][5] Seega on impulsiivsusel vähemalt kaks erinevat ja teineteisest sõltumatut külge: