Intellektuaalne alandlikkus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Intellektuaalne alandlikkus seisneb selles, et inimene tunnistab mingi tema uskumuse vääruse võimalikkust ning pöörab tähelepanu sellele, et tõendid selle uskumuse kasuks ning tema võimalus asjakohast teavet hankida ja hinnata on piiratud.[1]
Intellektuaalse alandlikkuse mõiste on rakendatav nii faktiküsimuste kui ka arvamuste puhul. Intellektuaalse alandlikkuse vähesus mõjutab ebasoodsalt uskumuste õigsust. Intellektuaalne alandlikkus ilmneb ka avatuses teiste inimeste vaadetele ning jäikuse ja upsakuse puudumises oma uskumuste ja arvamuste suhtes. Seetõttu võib vähene intellektuaalne alandlikkus põhjustada tülisid, ägedaid reaktsioone arvamuste lahknemisele, enesekindlaid otsuseid väärteabe põhjal ning tahtmatust läbi rääkida või kompromissile jõuda.[2]
Inglise matemaatik ja filosoof Bertrand Russell on kirjutanud juba 1930ndatel, et: "Maailma hädad tulevad sellest, et rumalad on liiga enesekindlad ja targad on täis ebakindlust."[3]