Intelligentne organisatsioon
From Wikipedia, the free encyclopedia
Organisatsiooniline intelligentsus on ettevõtte oskusära kasutada ettevõttes olemasolevaid teadmisi ning rakendada need ettevõtte eesmärkide saavutamiseks (Yaghoubi et al. 2011a: 1415; Albrecht 2003b: 10).
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (Märts 2018) |
Organisatsiooniline intelligentsus ei võrdu ettevõttes töötavate inimeste intelligentsuste summaga. Intelligentse organisatsiooni üheks tunnuseks on see, et saavutatu ei ole kunagi piisav ning alati on ruumi täiustumiseks ja arenemiseks (Khoshamooz, Chegini 2013: 22; Halal 1998: 23). Intelligentsed organisatsioonid on võimelised iseseisvalt ja pidevalt tõstma ning säilitama nii enda intelligentsust kui ka materiaalseid ressursse.
Organisatsioonilise intelligentsuse kontseptsioon sai alguse 1990. aastatel. Organisatsioonilist intelligentsust on käsitlenud selgelt 1992. aastal Matsuda, kus rahvusvahelisel majanduskonverentsil Tokyos tuli esitlusele ettekanne „Organisatsiooniline intelligentsus“ (Zarbakhsh 2011: 991). Vastavalt Matsuda (1992) lähenemisele koosneb organisatsiooniline intelligentsus nii seal töötavate inimeste intelligentsusest kui ka tehnoloogilistest vahenditest, ja need moodustavad ühise terviku (Gholami, Safaee 2012: 157). Intelligentse organisatsiooni mõiste on seoses tehnoloogia kiire arenguga infotehnoloogiliste lahenduste rakendamise olulisus järjest kasvanud.
John Beckfordi[1] raamatu kohaselt on postmodernistlike ettevõtete (ettevõte kui masin) aeg jõudnud lõpusirgele, maailm muutub liiga kiiresti, et selle lähenemisega sammu pidada. Intelligentne organisatsioon kasutab informatsiooni väärtust ja vabastab inimeste potentsiaali ning võimekuse. Intelligentne organisatsioon on süstemaatiline, põhinedes neljale osale, mis on omavahel vastastikku toimivad ja teineteisest sõltuvad:
- Väärtust genereeriv süsteem
- Väärtustel põhinev süsteem
- Identiteedisüsteem (ühine ja jagatud eesmärk)
- Informatsioonisüsteem (eelneva kolme ühendamine ja süntees)
Oluline on süsteemi terviklikkus ja väärtusloome, mitte süsteemi üksikute osade toimimine. Kirjeldatud süsteemide kogum võimaldab intelligentsel organisatsioonil edukalt suhelda sise- ja väliskeskkonnaga ning täita kolme eesmärki samaaegselt:
- Juhtida olevikku (efektiivne väärtusloome)
- Luua tulevikku (kohanemine muutuvate oludega, pidev uuenemine)
- Kasvatada identiteeti (hoida koos protsesse, inimesi ja eesmärki)
Intelligentse organisatsiooni käsitlus on alguse saanud õppiva organisatsiooni kontseptsioonist. P. Sydänmaanlakka käsitluses kahe mõiste definitsioonid:[2]
- Õppiv organisatsioon on võimeline end pidevalt muutma ja kohanema ning uuenema vastavalt keskkonnale, õpib oma kogemustest ja suudab vajadusel kiiresti muuta oma funktsioneerimist.
- Intelligente organisatsioon on võimeline pidevalt uuenema ja muutusi ettenägema ning kiiresti õppima. Intelligente organisatsioon ei ole kui masinavärk, pigem kui organism.
Võrreldes mõlemat definitsiooni, siis ühise joonena mõlemad organisatsioonid õpivad, tulevad mingile uuele teadmisele, kuid õppiv organisatsioon on seejuures pigem juba toimunule reageeriv, (reaktiivne) sellega kohanev ja muganduv, intelligentne aga proaktiivne, veel toimumata muutusi ennetav.[3]
Intelligente organisatsioon on käsitlus ja nägemus, kui ideaalsest organisatsioonist. Intelligentset organisatsiooni iseloomustab efektiivsus, õppimine ja töötajate heaolu. Võtmetähtsusega on nimetatud dimensioonide balansseerimine. Intelligente organisatsioon on võimeline uuenema pideva protsessina, võimeline ette nägema muutusi ja õppima kiiresti (kiiremini, kui konkurendid). Lisaks eeltoodule on intelligentse organisatsiooni kontseptsiooni uueks suunaks ületada ratsionaalne intelligentsus ja õppida kasutama emotsionaalset ja vaimset intelligentsust. Intelligente organisatsiooni puhul peaks kõik loetud punktid olema rakendatud ja omavahel hästi kokku sobima. Juhtimist peaks käsitlema, kui teenust (funktsioon), mille eesmärgiks on töötajate edukus. Eestvedamine, mentorlus, juhendamine on perspektiivid millesse, intelligente organisatsioon on valmis investeerima.[4]
Intelligentse organisatsiooni mõiste on ajas arenenud ja seda on defineerinud mitmed autorid. Kõikide nende definitsioonide ühisosana saab välja tuua järgmist: intelligentne organisatsioon omab võimekust ära kasutada ettevõttes olemasolevaid teadmisi ettevõtte eesmärkide saavutamiseks ning et õppimise kiirus peab ületama keskkonnas toimuvate muudatuste kiirust, et ettevõte suudaks neid muudatusi ennetada ja nendest kasu lõigata.