Intonatsioon (keeleteadus)
From Wikipedia, the free encyclopedia
Intonatsioon ehk kõnemeloodia on "kõneleja põhitooni varieerumine mingi lausungi piires, mida kuulaja tajub helikõrguste muutumisena".[1]
Seega räägitakse ühtlasest, tõusvast, langevast, küsivast, laulvast intonatsioonist.[2] Intonatsiooni mõistet ei tohi segi ajada fleksiooni, rõhu või aktsendiga.
Intonatsioon kuulub prosoodianähtuste hulka, nagu ka rõhk ja välde. Intonatsiooni mõjutavad näiteks lausungi grammatiline struktuur, infostruktuur ja suhtlusfunktsioon.[3]
Intonatsioon on universaalne, mis tähendab, et see toimub sarnaselt enamikus keeltes. Foneetikas tehakse vahet lugemisintonatsioonil ja spontaanse kõne intonatsioonil, sest kõnemeloodia on mõjutatud sellest, kas tegemist on etteloetud teksti või spontaanse kõnega.[3]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
