For faster navigation, this Iframe is preloading the Wikiwand page for Isotoop.

Isotoop

Allikas: Vikipeedia

Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) on neil sama. Ehk teisisõnu, keemilise elemendi isotoobid erinevad üksteisest neutronite arvu poolest aatomi tuumas, aga prootoneid ja elektrone (juhul kui tegemist pole iooniga) on neil ühepalju.

Nimetus

Sõna "isotoop" tuleb vanakreeka sõnadest ἴσος (ísos 'sama') ja τόπος (tópos 'koht'): isotoobid asuvad perioodilisustabelis ühel ja samal kohal. Sõna võttis algselt ingliskeelsena (isotope) kasutusele inglise radiokeemik Frederick Soddy 1914. aastal.

Isotoopide tähistamine

Aatomi järjenumber vastab prootonite arvule aatomis. Seega langeb ühe ja sama elemendi isotoopidel prootonite arv aatomis kokku. Massiarvude erinevus tuleneb erinevast neutronite arvust aatomituumas. Isotoope tähistatakse elemendi nimetusega, millele järgneb sidekriips ja nukleonide (prootonite pluss neutronite) arv aatomituumas (näiteks raud-57, uraan-238, heelium-3). Sümbolkujul lisatakse elemendi keemilise sümboli ette ülaindeksina nukleonide arv (näiteks 57Fe, 238U, 3He).

Vesiniku isotoopidel on ka erinimetused: prootium (vesinik-1), deuteerium (vesinik-2) ja triitium (vesinik-3). Deuteeriumil ja triitiumil on eraldi keemilised sümbolid: D ja T; prootiumil erisümbolit pole.

Radioaktiivsetesse ridadesse kuuluvatel isotoopidel on ka erinimetused.

Keemiliste ja füüsikaliste omaduste võrdlus

Isotoopide keemilised omadused on sarnased, sest elektronkatete ehitus on neil ühesugune.

Isotoopide füüsikalised omadused on erinevad, eriti väikese järjenumbriga elementidel.

Stabiilsed ja mittestabiilsed isotoobid

Next.svg Pikemalt artiklis Stabiilne isotoop
Next.svg Pikemalt artiklis Mittestabiilne isotoop

Eristatakse stabiilseid ja mittestabiilseid (radioaktiivseid). Ebastabiilsed isotoobid püüdlevad stabiilsuse poole ning lagunevad aja jooksul mõneks stabiilsemaks elemendiks või isotoobiks.

Looduslikud ja tehislikud isotoobid

Looduses esinevad elemendid enamasti isotoopide segudena.

Eristatakse looduslikke ja tehislikke isotoope. Tehislikult on tuumareaktsioonide abil saadud peaaegu kõikide elementide isotoope.

{{bottomLinkPreText}} {{bottomLinkText}}
Isotoop
Listen to this article

This browser is not supported by Wikiwand :(
Wikiwand requires a browser with modern capabilities in order to provide you with the best reading experience.
Please download and use one of the following browsers:

This article was just edited, click to reload
This article has been deleted on Wikipedia (Why?)

Back to homepage

Please click Add in the dialog above
Please click Allow in the top-left corner,
then click Install Now in the dialog
Please click Open in the download dialog,
then click Install
Please click the "Downloads" icon in the Safari toolbar, open the first download in the list,
then click Install
{{::$root.activation.text}}

Install Wikiwand

Install on Chrome Install on Firefox
Don't forget to rate us

Tell your friends about Wikiwand!

Gmail Facebook Twitter Link

Enjoying Wikiwand?

Tell your friends and spread the love:
Share on Gmail Share on Facebook Share on Twitter Share on Buffer

Our magic isn't perfect

You can help our automatic cover photo selection by reporting an unsuitable photo.

This photo is visually disturbing This photo is not a good choice

Thank you for helping!


Your input will affect cover photo selection, along with input from other users.