From Wikipedia, the free encyclopedia
Kõne ehk kõnelemine ehk rääkimine on inimeste poolt hääle kasutamine keelelises suhtluses.
See artikkel räägib kõnest kui hääle kasutamisest keeleliseks suhtluseks; kõne teiste tähenduste kohta vaata Kõne (täpsustus). |
Kõne akustilisi omadusi uurib akustiline foneetika.
Tavaline kõne sisaldab peamiselt helisid sagedusribas 100-10 000 Hz. Seejuures on keskmiselt meeste kõneheli kõige valjum sagedusribas 100–200 Hz ja naiste kõneheli sagedusribas 200–400 Hz. Täishäälikud jäävad peamiselt keskmistele sagedustele ja kaashäälikud kõrgematele > 1 kHz sagedustele. Seejuures on täishäälikute helirõhutase kõrgem kui kaashäälikutel. Kõne hea arusaadavuse eelduseks on seejuures kaashäälikute eristamine. Kõne helirõhutase ja sagedusjaotus oleneb keelest mida räägitakse, rääkija soost ja vanusest. Seejuures võivad individuaalsed erinevused olla väga suured.[1]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.