From Wikipedia, the free encyclopedia
Kõvakest ehk silma kõvakest ehk skleera ehk silmavalge (ladina keeles sclera) on inimeste ja paljude loomade silmamuna kest. Kõvakest on silmamuna fibrooskesta välimine kest, mis eespool läheb üle sarvkestaks.[1]
Kõvakesta areng, anatoomia, füsioloogia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Kõvakest on ka madude silmamuna osa, mis koosneb sidekoest (kollageenikiududest).[2][3]
Kõvakest koosneb kollageenikiududest ja on sarnaselt inimese kõvakestaga läbipaistmatu. Selle välispinnale kinnituvad silmamunalihased. Kõvakest on varustatud närvilõpmete ja veresoontega, lümfisooned puuduvad. Nägemisnärvi väljumiskohal on kestas mulgukesed, seda ala nimetatakse kõvakesta-sõelväljaks (area cribosa sclerae).[4]
Kõvakest asub inimestel silmamuna külgedel ja taga. Kõvakest on tihedast sidekoest koosnev valge ja suhteliselt paks moodustis, nn silmavalge. See on varustatud närvilõpmete ja veresoontega, lümfisooned puuduvad. Välispinnale kinnituvad silmamunalihased.[5] Sisepinnal paikneb koroidea (choroidea).
Kõvakestaga seostatakse inimestel selliseid haiguslikke seisundeid nagu skleriiti, episkleriiti ja pahaloomulisi kasvajaid. Lisaks on paljude haiguslike seisundite, näiteks tuberkuloosi, leepra, süüfilise, Lyme'i tõve, toksoplasmoosi, tsütomegaloviiruse, mumpsi, nakkusliku mononukleoosi ja mitme muu nakkushaiguse korral kaasatud ja haigustunnustega ka skleera.[6]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.