Kahhovka pais
pais Dnepri jõel Ukrainas From Wikipedia, the free encyclopedia
Kahhovka pais oli 1956. aastal valminud ja 2023. aastal osaliselt purunenud pais Dnepri jõel Hersoni oblastis Ukrainas, mis andis vett Kahhovka hüdroelektrijaamale.
| Kahhovka pais | |
|---|---|
 Töötavad veelaskmed 2013. aastal | |
| Koordinaadid | 46° 46′ 34″ N, 33° 22′ 18″ E |
| Asukoht | Ukraina, Hersoni oblast, Nova Kahhovka |
| Ehitus | |
| Ehituse tüüp | pais |
| Kogupikkus | 3273 m (veehoidla poolsel küljel) |
| Kõrgus | 30 m |
| Sõiduradu | 1 |
| Raudtee | |
| Rööpapaare | 1 |
| Ajalugu | |
| Ehitus alanud | 1950 |
| Ehitus lõppenud | 1956 |
| Kokku varisenud | 2023 |
Paisu peamisteks eesmärkideks olid hüdroelektrienergia tootmine, rajatud veehoidla abil Lõuna-Ukraina kuivade piirkondade niisutamise võimaldamine, asulate veega varustamine ja jõelaevanduse töö tagamine liinil Herson–Zaporižžja. See oli Dnepri veehoidla hüdroelektrijaamade kaskaadi allavoolu kuues ja viimane pais.
Kahhovka hüdroelektrijaama ja selle paisu ehitati aastatel 1950–1956. Objekti nimetati üheks "kommunismi suurehituseks".[1]
Esimeses etapis rajati ehituse varustamiseks 154 km pikkune Fedorovka – Nova Kahhovka raudteelõik.[2] Aastatel 1952–1953 toimus hüdroelektrijaama hoone, paisutammi ja lüüsi süvendi rajamine ning ehitusaegsete veetõkketammide, samuti paisu muldkeha ehitus. 1953. aasta juulist 1955. aasta juulini teostati nii paisu kui hüdroelektrijaama taristu betoneerimistöid. Töödesse kaasati 1100 veokit, 30 ekskavaatorit, 75 roomik- ja pukk-kraanat, 100 buldooserit, samuti 14 vedurit ja 7 süvendajat. Kokku teostati 35 miljoni m³ mahus pinnasetöid, rajati 1420 tuhat m³ mahus betoon- ja raudbetoonkonstruktsioone, 1873 tuhat m³ kivikonstruktsioone ning paigaldati 31,1 tuhat tonni metallkonstruktsioone ja sarruseid.[3] Samaaegselt paisu ehitamisega toimus umbes 5 km kaugusele Nova Kahhovka linna ehitamine (1951. aasta maist 1955. aasta teise pooleni), mis rajati elukohaks ehitajatele ning jaamapersonalile.[4]
11. juunil 1955 sõitsid paisu juurde rajatud lüüsist läbi esimesed jõelaevad. Reisijateliiklus hakkas läbi Kahhovka lüüsi kulgema alates 30. juunist 1955.[3]
Enne paisu taguse veehoidla täitmist raadati üleujutuse alla jäävad metsaalad. Riik eraldas veehoidla alalt kümnete asulate ümberasustamiseks 13,8 miljonit rubla – nende arv varieerub erinevatel allikatel 27-90 asula vahel. Selgitustööd elanike seas ei tehtud, ümberasumine spetsiaalselt ehitatud 1063 majja oli "vabatahtlik-sunniviisiline". 1955. aasta sügisel ja 1956. aasta kevadel ujutas hüdroelektrijaama veehoidla täitmine üle ajaloolise Veliki Lugi (Великий Луг) piirkonna, mis on seotud Zaporižžja Sitši ajalooga ja kus paiknevad kurgaanid, kuna Dnepri veetase tõusis 16 m. 257 tuhande hektari ulatuses jäi vee alla Dnepri viljakate muldade ja juurviljaaedadega lammisaari.[5]
Nõukogude filmirežissöör Aleksandr Dovženko kirjutas 1957. aastal stsenaariumi filmile "Poeem merest" ("Поэма о море"), mis ülistas Kahhovka hüdroelektrijaama ja selle paisu ehitamist. Film jõudis ekraanidele 1958. aastal ja pälvis mitmeid auhindu üleliidulistel ja rahvusvahelistel filmifestivalidel. Aleksandr Dovženko pälvis stsenaariumi kirjutamise eest postuumselt Lenini preemia (1959).
Pikemalt artiklis Kahhovka paisu purunemine
6. juunil 2023 purustati Kahhovka hüdroelektrijaama veega varustanud Kahhovka veehoidla 30 meetri kõrguse ja 3273 meetri pikkuse Kahhovka paisu keskosa, mis tõi kaasa ulatusliku üleujutuse. Dnepri jõel asuv pais oli Vene-Ukraina sõja algul langenud Venemaa relvajõudude kontrolli alla.[6]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
