Kaunase kindlus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Kaunase kindlus on kindlus Leedus Kaunase linnas ja selle ümbruskonnas. Vladimir Orlovi arvamuse kohaselt on tegemist on kõige paremini säilinud Venemaa Keisririigi kindlusarhitektuuri näitega.[1]
Kindluse komandandi peakorter asus aadressil Gedimino g. 25. See valmis aastail 1890–1891. Kahekorruselist nelinurkse põhiplaaniga ehitist remonditi aastal 1925, see restaureeriti aga aastail 1997 ja 2009–2017. II korruse idaosas paiknevad ruumid anfilaadina, muidu paiknevad need koridoride ümber. Idaküljel asub metallpiirdega rõdu.[2]
Sellesse kompleksi kuulus veel intendantuur aadressil Gedimino g. 27/Kęstučio g. 25. See kahekorruseline U-kujulise põhiplaaniga hoone valmis aastal 1890.[3] 28. diviisi staabihoone aadressil Kęstučio g. 27 valmis aastail 1890–1891 ja rekonstrueeriti aastail 1937–1938. Selles neljakorruselises hoones on asunud põllumajandusministeerium, põllumajandusakadeemia, seal asub Kaunase Tehnikaülikooli mehaanikateaduskond.[4] Kompleksis olid ka staabiülema maja, kaks tall-tõllakuuri, intendantuur, vahimajake ja sandarmiteenistus.[5]
Teine administratiivkompleks asus aadressil K. Donelaičio g. 25. Sinna kuulusid sõjaväe telegraafijaam, insenerikorpuse staap ja insenerikorpuse ohvitseride maja.[6] Endise ohvitseride maja kompleksi ehitustööd algasid aastal 1860, lõppesid aga aastal 1937.[7]
Sõdurite tarbeks oli rajatud kuus kirikut; neist tähtsaim oli Kaunase Peaingel Miikaeli kirik. Valmis neli sõjaväelinnakut, lisaks asus Fredas suurtükiväelaste linnak. Kindlusel oli kolm kalmistut.
Säilinud on arvukad kindluse kaitseotstarbelised ja tsiviilrajatised. Kindluse sisemise kaitseliini moodustasid neli reduuti. Ka on säilinud reduut Nemunase paremkalda VI fordi taga ja kaks reduuti asus Linkuva kaitsevööndis.
Fordid
Kaunase kindluse valmis aegade jooksul üheksa forti:
- Kaunase kindluse I fort (rajatud 1883–1889)
- Kaunase kindluse II fort (rajatud 1883–1888)
- Kaunase kindluse III fort (rajatud 1883–1889)
- Kaunase kindluse IV fort (rajatud 1883–1888)
- Kaunase kindluse V fort (rajatud 1883–1889)
- Kaunase kindluse VI fort (rajatud 1883–1889)
- Kaunase kindluse VII fort (rajatud 1884–1889)
- Kaunase kindluse VIII fort (rajatud 1890–1907)
- Kaunase kindluse IX fort (rajatud 1903–1911)[8]
Osade fortide ehitus jäi pooleli:
Esimesed seitse forti rajati tüüpprojekti kohaselt ja olid väga sarnased punastest tellistest ja kokku kuhjatud pinnasest hooned, mis olid sobitatud ümbritsevasse masstikku. Fortide erinevused olid tingitud peamiselt piirkonna reljeefist ja hilisematest uuendustest.
Patareid
Kaunase kindluse valmis aegade jooksul üheksa patareid:
- I patarei (rajatud 1882–1889)
- II patarei (rajatud 1883–1889)
- III patarei (rajatud 1883–1889)
- IV patarei (rajatud 1884–1888)
- V patarei (rajatud 1884–1888)
- VI patarei (rajatud 1883–1888)
- VII patarei (rajatud 1884–1888)
- VIII patarei (rajatud 1883–1888)
- IX patarei (rajatud 1883–1888)
Patareid rajati kõrgematesse paikadesse fortidest kaitseliini vahel.
I patarei asub aadressil S. Dariaus ir S. Girėno g. 100. Sellesse kuuluvad patarei ise ja neli laohoonet. Selle kompleks on aastast 2002 muinsuskaitse all.[9]
V patarei asub aadressil Marijampolės pl. 40. Sellesse kuuluvad patarei ise koos juurde ehitatud laoga ja laskemoonaladu. Selle kompleks on aastast 2002 muinsuskaitse all.[10]
VI patarei asub aadressil Kiškių g. 22. Sellesse kuuluvad patarei ise ja kaks moonaladu. Selle kompleks on aastast 2002 muinsuskaitse all.[11]
IX patarei asub aadressidel A. Mackevičiaus g. 27 ja 27a. Selle kohale ehitati aastail 1922–1928 Kaunase kunstikool.[12]
II, III, IV ja VII patarei on hävinud. VIII patareist on säilinud kolm laohoonet, mis on aastast 2002 muinsuskaitse all.[13]
Venemaa Keisririigi kindlus
Kindlust hakati rajama aastal 1882, kuigi plaanid pärinevad juba varasemast ajast. Aastal 1812 tungis Napoleon I Kaunase kaudu Venemaale, kohtamata piirkonnas vastupanu.[14] Korralduse rajada Kaunasesse kindlus andis Aleksander II aastal 1879. Esialgse kaitseplaani autorid olid Nikolai Obrutšev, Konstantin Zverev ja Ivan Volberg.[15]
Algne kaitseplaan nägi ette kontsentrilise ringina rajatud seitsmest fordist ja üheksast patareist kaitseliini, mille sees pidid asuma kindluse infrastruktuuri elemendid nagu kasarmaud, laskemoonalaod ja ühendusteed. Nende rajamiseks eraldati 4000 töölist.[16] Tööd kindluse juures peatas alanud esimene maailmasõda.[17] Kindlus muutus Kaunase elu oluliseks elemendiks; eksisteerisid lausa plaanid luua linna ümbruskonnas uus administratiivüksus, mis oleks allunud sõjaväele ja kindlusele.[18]
Esimene ehitustööde faas loeti lõppenuks aastal 1887, mil kindluse komandandiks sai Otto Klem.[19] Toona seati sisse kindluse ja linna suhete reeglistik ja piirati kindluse administratiivhoonete kõrgust.
Aastal 1890 alustati uue kaheksanda fordi rajamist, mille ehitamisel kasutati betooni. Reaalselt lõppesid esimese staadiumi tööd aastaks 1890, mil teedevõrk ja ehitustööd olid lõplikult valmis ja üle Nemunase viiv raudteesild oli sõjaväeešelonide tarbeks ümber ehitatud. Aastal 1891 algas Kaunase Peaingel Miikaeli kiriku ehitus; see kindluse garnisonile mõeldud kirik valmis aastal 1893. Veel aasta hiljem algas kindlust teenindava kitsarööpmelise raudtee ehitus.
Aastal 1903 algas IX fordi rajamine.
Kindluse struktuur oli kujunenud komplekssemaks ja nii jaotati selle kindlustised kaitsesektoritesse. I sektor asus Nemunase ja Jiesia jõe vahel, seal asusid kindluse kolm esimest forti. Teine sektor ulatus Jiesia jõest Pažaislise kloostrini ja sinna jäid IV ning V fort. VI ja VII fordiga kolmas sektor ulatus kloostrist Nemunase jõeni, sulgedes ringi. Neljanda sektori moodustasid Nerise ja Nemunase jõe vahelise ala kindlustised, sealhulgas VIII ja IX fort.
Aastal 1912 valmis kindluse uuendamise kava, mis nägi ette selle ala laiendamist, kaheteistkümne uue fordi ja nende vahele jäävate patareide rajamist ning nende tarbeks infrastruktuuri ehitust. Uued rajatised pidid vastu seisma uuemate suurtükkide tulele. Uuendustööde käigus nähti ette ka vanade fortide moderniseerimist ja uute betoonstruktuuride rajamist. Moderniseerimine pidi lõppema aastaks 1917.[20] Fordid pidid asuma vanast kaitsevööndist 2–4 kilomeetrit eespool; need oli kavas ehitada Konstantin Velitško tüüpprojekti põhjal. Esimese maailmasõja puhkemine tõi aga kaasa ehitustööde aeglustumise. Aastaks 1915 oli teises kaitseliinis lõplikult valminud vaid üks fort. Toona oli kindluse pindala 65 km². Selle aladel oli 30 kilomeetrit kitsarööpmelisi raudteid. Kindlusel oli oma telegraafiside, pruulikoda, veski, elektrijaam, pagaritöökoda, veevarustus ja toiduladude süsteem.[21]
Kindlus I maailmasõjas
Aastal 1915 vallutasid Saksa väed 11 päevaga sealse kindluse.[22] Juulis 1915 jõudsid Saksa väed Kaunaseni. Kindluses oli toona 90 000 kaitsjat, keda juhatas Vladimir Grigorjev. Sakslased viisid lahingusse neli diviisi, rünnakut juhatas Karl Litzmann.[23] Kindluseni rajati raudtee, mis võimaldas kohale toimetada Saksa 42 cm kaliibriga Gamma haubitsad. Nende haubitsate mürsud kaalusid ligi tonni, laskeulatus oli 14 kilomeetrit.[24] Hiljem liitusid kindluse pommitamisega ka teised suurtükid.
Kindlust ei asutud piirama; rünnak keskendus kindluse kolmele esimesel fordile. Nii said kindluse kaitsjad vägesid vabalt ümber paigutada ja varusid täiendada. Vaatamata intensiivsele pommitamisele lõid fordis asuvad väed tagasi mitu sakslaste pealetungi. 15. augustiks oli aga I fordi kaitsevõime peaaegu hävitatud ja rünnak koondus II fordile. Seal toimus ka läbimurre. Vaatamata kaitsjate suurtele kaotustele ei suutnud sakslased III forti vallutada, ent viimaks jätsid selle kaitsjad fordi ise maha. Järgmisel päeval hüljati IV fort ja sakslased vallutasid V fordi. Komandant Grigorjev pages Žiežmariaisse ja langema hakkasid ka ülejäänud fordid. Kindluse kaitsjad kaotasid kokku 20 000 meest.[25]
Kindluse kiire languse põhjusteks peetakse seda, et see oli lõpetamata, ka ei olnud sealsed sõdurid kaua kindluses olnud, mistõttu neil puudus ülevaade kohalikest tingimustest. Lisaks olid nad õppinud pidama kaitselahingut, ent reaalselt pidid nad osalema ka välilahingutes. Kindlus ei saanud ka piisavalt abi väljastpoolt. Kindluse intensiivne pommitamine rikkus ka sealsed kommunikatsiooniliinid, mida ei jõutud taastada.[26]
Saksa väed jätkasid Palemonase fordi juures ehitustöid aastani 1917.[27]
Hilisem ajalugu
Kui Leedu oli iseseisvunud, kasutati fordi varusid, ehitamaks Leedu oma Gediminase-nimelist soomusrongi. Aastal 1920 moodustati kindluse haldamiseks komitee. See leidis, et kindlus on suures osas aegunud ja selle taastamine pole otstarbekas. Nii algas kindluse ehitiste lammutamine ja kaitsekraavide täitmine. Leedu sõjavägi võttis kasutusele 28. diviisi barakid ja esimene fort oli kasutusel laskemoonalaona. Kindluse struktuuri kasutasid Leedu riigiarhiiv ja riiklik raadioringhääling. IX ja VI fort võeti kasutusele vanglatena, osadesse fortidesse rajati odavad üürikorterid. Kaunase laienedes võeti kindluse teed kasutusele linnatänavatena.
Nõukogude võimud kasutasid osa kindluse rajatistest oma vangilaagrite süsteemi tarbeks. Teise maailmasõja ajal asus kindluses Saksa sõjavangide laager, ka kasutasid sakslased kindluse rajatisi juutide hukkamiseks. 6. juulil 1941 hukkas Leedu julgeolekupolitsei VII fordis 3999 juuti.[28] IX fordis hukatute täpne arv pole teada, kuna seal hävitati hukatute jäänuseid.[29]
Teise maailmasõja järel rajati kindluse komandantuuri 7. kaardiväed dessandiviisi staap. Kasarmutes paiknes 108. langevarjurite rügement, V fordis oli samuti sõjaväeosa. Enamikus fortidest paiknesid aga laskemoonalaod või muud majandusüksused. Osa kindluse struktuuridest hävis linna laienedes. IX fordis avati aastal 1958 muuseum. Enamik fortidest jäi aga Nõukogude sõjaväe käsutusse ja osalt kasutas neid hiljem ka taasiseseisvunud Leedu sõjavägi.[30] Osa fortidest on võetud nahkhiirte kaitseks looduskaitse alla, renoveeritud on IX ja VII fort.
Leedu entsüklopeedia andmetel oli kindluse esimene komandant Otto Klem. Hilisemad komandandid:
- 31.08.1892–17.06.1899 – kindralleitnant (14. maist 189 inseneriväekindral) Aleksandr Tšemerzin
- 26.07.1899–5.03.1904 – kindralleitnant Jakov Grebenštšikov
- 22.12.1906–14.02.1907 – kindralleitnant Nikolai Bobõr
- 27.11.1908–6.02.1909 – kindralleitnant Nikolai Aleksandrov
- 7.03.1909–? kindralleitnant (5. detsembrist 1912 ratsaväekindral Vladimir Grigorjev
Kindluse staabiülemad
- 27.05–10.07.1891 – kindralmajor Konstantin Stavrovski
- 27.09.1899–24.07.1900 – polkovnik (6. detsembrist 1899 kindralmajor) Nikolai Bobõr
- 11.02.1903–17.10.1904 – kindralmajor Gvido Rihter
- 24.05–7.08.1912 – polkovnik Abram Dragomirov
- 7.08.1912–1.01.1916 – kindralmajor Vladimir Burkovski
Aastail 1906–1913 oli kindluse suurtükiväe ülem kindralmajor Solomon Abamelnikov. Inseneriteenistuse ülem oli aastail 1900–1903 polkovnik Nil Šelkovnikov, aastast 1910 aga kindralmajor Ivan Zaslavski. Kindluse intendant oli aastail 1904–1907 polkovnik Gerassim Pavlovski.[31]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
