Keelenorm
From Wikipedia, the free encyclopedia
Keelenorm (lühikujul norm) on mingil ajal mingis keelekollektiivis objektiivselt eksisteerivad sõnade häälikehitus ja tähendused, sõnamoodustus- ja sõnamuutmismallid, süntaktiliste üksuste (sõnaühendite, lausete) mallid[1].
Keelenormi, mis on fikseeritud keelekorraldusallikais, nimetatakse keelenorminguks.