Keskkonnakahju
From Wikipedia, the free encyclopedia
Keskkonnakahju on keskkonna halvenemine ressursside, näiteks õhu, vee ja pinnase kvaliteedi vähenemise, ökosüsteemide hävitamise, elupaikade hävitamise, eluslooduse väljasuremise ja reostuse kaudu. Seda määratletakse kui mis tahes muutust või häireid keskkonnas, mida peetakse kahjulikuks või ebasoovitavaks[1][2]. Keskkonnakahju protsess võimendab keskkonnaprobleemide mõju, mis jätab keskkonnale püsiva mõju[3].
Keskkonnakahju on üks kümnest ohust, mille kohta ÜRO kõrgetasemeline ekspertrühm on ametlikult hoiatanud. ÜRO rahvusvaheline katastroofide vähendamise strateegia määratleb keskkonnakahju kui „keskkonna suutlikkuse vähenemist sotsiaalsete ja ökoloogiliste eesmärkide ja vajaduste täitmiseks“[4].
Keskkonnakahjustusi on mitut liiki. Kui looduslikud elupaigad hävitatakse või loodusvarad ammendatakse, on keskkond halvenenud; otsene keskkonna halvenemine, näiteks metsaraied, mis on kergesti nähtav; seda võivad põhjustada kaudsemad protsessid, näiteks plastikreostuse kogunemine aja jooksul või kasvuhoonegaaside kogunemine, mis põhjustab kliimasüsteemi murdepunkte. Selle probleemi vastu võitlemiseks tehtavad jõupingutused hõlmavad keskkonnakaitset ja keskkonnajuhtimist. Halvenemist põhjustav väärhaldus võib viia ka keskkonnakonfliktini, kus kogukonnad organiseeruvad vastuseisuks keskkonnaga vääralt ümberkäitlevatele jõududele.