Koroška (Sloveenia)
From Wikipedia, the free encyclopedia
Kärnten (sloveeni Koroška [kɔˈɾóːʃka], Slovenska Koroška; saksa Kärnten) on ajalooline piirkond Sloveenia põhjaosas. Mõiste viitab endise Kärnteni hertsogkonna väikesele kagupiirkonnale, mis pärast Esimest maailmasõda eraldati vastavalt 1919. aasta Saint-Germaini rahule Sloveenide, Horvaatide ja Serblaste Riigile. Sellel ei ole selget keskust, vaid kohalikud keskused kõigis kolmes jõeorus tihedalt metsastunud mägede vahel.
See artikkel vajab toimetamist. (August 2021) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (August 2021) |
Pärast Sloveenia astumist Euroopa Liitu 2004. aasta mais on tehtud palju jõupingutusi Kärnteni taasintegreerimiseks kultuuri-, turismi- ja majandusüksusena. Ajaloolisel piirkonnal ei ole Sloveenia halduspiirkonnana ametlikku staatust, kuigi seos mitteametliku provintsiga (pokrajina) on üsna tavaline.
Piirkond asub Lõuna-Lubjakivialpide Karawankide mäestikus ja koosneb kahest ruumiliselt jagatud piirkonnast kokku 478 km²:
- Meža org (Mežiška dolina) kuni Drava oruga (Dravska dolina) ühinemiseni, sealhulgas Črna na Koroškemi, Mežica, Prevalje, Ravne na Koroškemi ja Dravogradi vallad.
- Jezersko vald Seebergi sadula mäekurust lõuna pool.
Kõik need vallad piirnevad Austria Kärnteni liidumaaga põhja pool.
2005. aastal loodi Kärnteni statistiline piirkond, mis hõlmab suuremat, u. 1041 km² suurust ala, mille osad hõlmavad mitmeid kõrvuti asuvaid valdu, mis kuuluvad ajaloolisse Steiermargi piirkonda, nagu Slovenj Gradec Mislinja orus või Muta ja Radlje ob Dravi Drava jõe ääres, aga mitte Jezersko, mis on Ülem-Kraini statistilise piirkonna osa.
Kärnteni maastik on väga mitmekesine, ülekaaluka liustike poolt pleistotseenis kujundatud künkliku ja mägise reljeefiga. Kliima on osaliselt alpiinne kliima ja osaliselt üleminekumandriline kliima. Oluline element on temperatuuri inversioon. Üle 2/3 Kärntenist on metsaga kaetud ja osakaal kasvab jätkuvalt. Valdavad puuliigid on pöök, nulg ja kuusk. Madalamad alad on pliikaevanduse tõttu pliiga saastatud. Sellest hoolimata elab Kärntenis palju ulukeid (jänes, hirv, metskits) ning metsapiirist kõrgemal alpiloomaliike, näiteks Peca mäel või Raduha mäel. Drava jões on palju kalu.