Kroom

Kroom on keemiline element järjenumbriga 24.

24	1 13 8 2
Cr 51,996
Kroom

Kroomi esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom-50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 10¹⁷ aasta.

Omadustelt on kroom hõbevalget värvi kõva metall. Normaaltingimustel on kroomi tihedus 7,14 g/cm³. Tema sulamistemperatuur on 1857 kraadi Celsiust. Mohsi skaalal on tema kõvadus 8,5, olles seega kõige kõvem metall. Elementidest on kroomist kõvem vaid boor ja süsinik (teemanti kujul).

Kroomi avastas prantsuse keemik Nicolas-Louis Vauquelin 1797. aastal Pariisis. Vauquelin sai kroomi mineraalist, mida tänapäeval nimetatakse kromiidimaagiks (FeCr₂O₄). Tema töö kroomi avastamisel ja selle omaduste uurimisel oli oluline samm keemiliste elementide mõistmise ja süstemaatilise uurimise suunas.

Kroomi saadakse peamiselt kromiidimaagist. Euroopas kaevandatakse kroomi Soomes Kemi kaevanduses.

Kuna kroom esineb maagis enamasti koos rauaga ning kroomi kasutatakse rauasulamites (sh roostevabas terases), siis tootmise käigus sageli kroomi ei eraldatagi rauast, vaid saadakse hoopis ferrokroom.

Keemilistes ühendites esineb kroom peamiselt oksüdatsiooniastmetega +3 ja +6. Kuuevalentseid kroomiühendeid peetakse kõrgelt mürgisteks, võivad tekitada vähki.

Kroomiühenditest on tuntumad naatriumi- ja kaaliumi dikromaadid aniooniga ([Cr₂O₇]^2–), neid kasutatakse laialdaselt oksüdeerijatena. Väävelhappelahuses teisenduvad dikromaadid kroomhappeks (H₂CrO₄ ja H₂Cr₂O₇), mida kasutatakse klaasi puhastamiseks ja metallipindade kroomimisel. Kroomhappe anhüdriid on kroomtrioksiid (CrO₃), punane tahkis, mida saab kroomhappelahusest välja kristallida. Kromaatsoolade redutseerimisel saadakse kroom(III)oksiidi (Cr₂O₃), roheline veeslahustumatu tahkis, mida kasutatakse pigmendina.

More information Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Metallid ...