From Wikipedia, the free encyclopedia
Kusepõis (ladina vesica urinaria) on inimese ja paljude selgroogsete (v.a linnud) vahelduva kuju ja asendiga lihaseline õõneselund, kuhu koguneb kusejuhadest uriin. Kusepõis talitleb kuseelundite süsteemi (urogenitaalsüsteemi) uriinireservuaari ja uriiniväljutuselundina. [1][2][3][4] [5]
See artikkel räägib elundist; kulinaarias kasutatava kusepõie kohta vaata artiklit Kusepõis (kulinaaria) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel vajab toimetamist. |
Elundit on täheldatud juba mõnedel kaladel. Kahepaiksetel ja roomajatel (kellel on kusepõis, nagu sisalikulised) on kusepõis klassifitseeritud kloaagi väljasopistusena.[6]
Inimkehas asetseb kusepõis normaalasendis häbemeliiduse (ehk sümfüüsi) ees.[1][7]
Täitudes kusepõie asend muutub. Kusepõie taga asetsevad:
Kusepõiel eristatakse :[8][7] [9]
Kusepõie sein koosneb inimestel ja paljudel selgroogsetel seest väljapoole limaskestast, lihaskestast, submukooskihist ja adventitsiaalkestast.[9] Limaskestas paiknevad retseptorid reageerivad kusepõie sisesele rõhule ning ärritus kutsub esile urineerimise.[10]
Kusepõie seina täitumustunnet ja reageerimist ärritusele saab normaalse füsioloogiaga (ka halvatud alajäsemetega inimestel) treeninguga mõjutada.[7][11]
Kusepõie seina suubuvad paarilise kusejuha suudmed. Urineerimise ajal kusitisulgur lõõgastub ja põieseina lihaskest kontraheerub, mis tingib põie tühjenemise, seetõttu nimetatakse põie lihaskesta ka koondnimetusega kuseväljutajalihas.[12]
Kusepõiekaelas, mis asub kusepõie ahenevas allosas ja millest saab alguse kusiti, moodustub välimisest pikilihaskihist sisemine kusitisulgur (ka sisemine kusitisuistik), mille talitlus ei allu tahtele ja sulgeb iseseisvalt sisemise kusitisuudme.[10][12][9]
Kusepõie maht (ka funktsioonid) on loomaliigiti erinevad, inimesel keskmiselt veerand kuni pool liitrit.[12]Täitunud kusepõis käivitab tavaliselt kusemisrefleksi.[13] Loomad aga kasutavad kusepõit ja selle sisu ka suhtlemisvahendina nn "märgistamine" (koertel, kassidel territooriumi märgistamine jpm).
Kusepõit innerveerivad nii sümpaatiline kui parasümpaatiline närvisüsteem ja mitmed arterid, samuti toimub kusepõiest lümfi äravool.[9]
Inimestel võib esineda mitmeid kusepõie haiguslikke seisundeid, nagu infektsioonid, spasmid, kusepõiekivitõbi, kusepõiepõletikud, kusepeetus, kusepidamatus (rõhkinkontinents, sundinkontinents, ülevooluinkontinets jt), kusepõie kasvajad jpm.[14]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.