2004 - Wikiwand

2004. aasta (MMIV) oli 21. sajandi 4. aasta. See oli liigaasta.

◄ | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad
◄◄ | ◄ | 2000 | 2001 | 2002 | 2003 | 2004 | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | ► | ►►
Jaanuar | Veebruar | Märts | Aprill | Mai | Juuni | Juuli | August | September | Oktoober | November | Detsember

Sündinud · Surnud

Remove ads

Vasted teistes kalendrites

Juudi kalender: 5764, 5765
Hinduistlik kalender: 5105, 5106
Islami kalender: 1424, 1425
Iraani kalender: 1382, 1383
Sirvikalender: 10217

Liikuvad pühad ja tähtpäevad

Vastlapäev: 24. veebruar
Tuhkapäev: 25. veebruar
Palmipuudepüha: 4. aprill
Suur neljapäev: 8. aprill
Suur reede: 9. aprill
Vaikne laupäev: 10. aprill
Esimene ülestõusmispüha: 11. aprill
Taevaminemispüha: 20. mai
Esimene nelipüha: 30. mai
Advent: 28. november – esimene advendipühapäev, liturgilise kirikuaasta algus.

Pühendused

Rahvusvaheline tehnika-aasta
Rahvusvaheline riisiaasta (FAO)^[1]
Rahvusvaheline spordikasvatuse aasta

Sündmused maailmas

Genova ja Lille on Euroopa kultuuripealinnad.

Jaanuar

1. jaanuar – Joseph Deiss sai Šveitsi liidupresidendiks.
1. jaanuar – Iirimaa sai Euroopa Liidu eesistujariigiks.
3. jaanuar – lennufirma Flash Airlines lennul FSH604 olev lennuk (vaata Flash Airlinesi lend FSH604) kukkus Egiptuse rannikul Punasesse merre. Surma sai 145 Prantsuse, Jaapani ja Maroko turisti ning 7 meeskonnaliiget.
4. jaanuar – Mihhail Saakašvili võitis Gruusia presidendivalimised.
4. jaanuar – NASA marsikulgur Spirit maandus Marsile.
4. jaanuar – Jaap de Hoop Scheffer asus ametisse NATO peasekretärina.
13. jaanuar – Usbekistanis Taškendi lähedal kukkus alla lennufirma Uzbekistan Airways lennuk Jak-40. Hukkus 37 inimest.
14. jaanuar – Gruusia lipp: Gruusia parlament kehtestas uue riigilipu.
15. jaanuar – Lõuna-Korea välisminister Yoon Young-kwan astus tagasi.
22. jaanuar – Euroopa Liit keelustas linnuliha impordi Taist linnugripi tõttu Kagu-Aasias.
24. jaanuar – NASA marsikulgur Opportunity maandus Marsile.
25. jaanuar – Mihhail Saakašvili vannutati Gruusia presidendiks.

Veebruar

3. veebruar – CIA möönis, et enne 2003. aasta sissetungi Iraaki ei olnud otsest ohtu Iraagi poolt.
4. veebruar – Mark Zuckerberg asutas Facebooki.
6. veebruar – pommiplahvatuses Moskva metroos hukkus 40 inimest.
10. veebruar – Prantsusmaa Rahvuskogu võttis vastu seaduse, mis keelustab religioosse sünbooliks ja riietuse koolides.
13. veebruar – Lõuna-Korea teadlased teatasid 30 inimloote kloonimisest.
20. veebruar – Iraanis toimusid parlamendivalimised, mille võitsid vanameelsed.
22. veebruar – Haiti mässulised vallutasid Cap-Haïtieni linna.
23. veebruar – USA saatis Haitile merejalaväepataljoni.
24. veebruar – Marokos oli maavärin, milles hukkus üle 500 inimese.
29. veebruar – Haiti president Jean-Bertrand Aristide astus tagasi. Ajutiseks presidendiks vannutati Boniface Alexandre.

Märts

4. märts – Horst Köhler lahkus Rahvusvahelise valuutafondi (IMF) juhi ametist, et kandideerida Saksamaa presidendiks.
9. märts – Läti Seim kinnitas ametisse vähemusvalitsuse eesotsas Indulis Emsisega.
9. märts Venemaa president Vladimir Putin nimetas uueks välisministriks Sergei Lavrovi.
10. märts – Haiti ajutine president Boniface Alexandre nimetas ajutiseks peaministriks Gérard Latortue.
11. märts – Madridis plahvatas kolmes raudteejaamas üheaegselt 10 lõhkekeha. Hukkus 199 ja sai vigastada umbes 1400 inimest.
12. märts – Lõuna-Korea parlament tagandas president Roh Moo-hyuni.
14. märts – Venemaa presidendivalimised võitis ülekaalukalt Vladimir Putin.
14. märts – Hispaania parlamendivalimised võitis Hispaania Sotsialistlik Töölispartei.
20. märts – Taiwanil olid presidendivalimised. Senine president Chen Shui-bian võitis Guomindangi esimeest Lien Chani.
22. märts – Iisraeli kopterirünnaku käigus tapeti Palestiina äärmusrühmituse Hamas vaimne juht šeik Ahmed Yassin.
28. märts – Gruusias toimusid parlamendivalimised. Ülekaalukalt võitis president Mihhail Saakašvili partei Rahvuslik Liikumine/Demokraadid.
29. märts – Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Leedu, Läti ja Eesti liitusid NATO-ga.

Aprill

4. aprill – Slovakkias toimusid presidendivalimised.
24. aprill – Hollandi prints Johan Friso abiellus Delftis Mabel Wisse Smitiga.

Mai

1. mai – Euroopa Liidu laienemine 2004: Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari said Euroopa Liidu liikmeteks
2. mai – Poola peaminister Leszek Miller lahkus ametist. Tema asemele nimetati Marek Belka.
9. mai – Tšetšeeni Vabariigi president Ahmat Kadõrov hukkus pommiplahvatuses.
10. mai – Filipiinidel olid valimised, millel valiti president ja peaaegu kõik teised valitavad ametiisikud.
10. mai – biotehnoloogifirma Monsanto loobus protestitormi survel plaanist lasta käiku maailma esimene geneetiliselt muundatud nisu.
14. mai – Lõuna-Korea konstitutsioonikohus ennistas presidendiks Roh Moo-hyuni.
15. mai – Türgis toimus 49. Eurovisiooni lauluvõistluse finaal. Võitis Ukraina laul.
23. mai – Saksamaa liidupresidendiks valiti Horst Köhler.

Juuni

8. juuni – toimus Veenuse konjunktsioon (Veenus läheb Päikese eest läbi). See juhtus esimest korda pärast 1882. aastat. Järgmine kord on 2012. aastal.
10. juuni – Suurbritannias toimusid Euroopa Parlamendi valimised ja kohalikud valimised.
12. juunist 4. juulini toimusid Hispaanias Euroopa meistrivõistlused jalgpallis.
13. juuni – toimusid Euroopa Parlamendi valimised.
28. juuni – Iraagis anti võim üle iraaklastest koosnevale valitsusele.

Juuli

1. juuli – Holland sai Euroopa Liidu eesistujariigiks.
1. juuli – kosmoseaparaat Cassini-Huygens sisenes Saturni orbiidile.
16. juuli – Filipiinid alustasid oma relvajõudude väljaviimist Iraagist.
26. juuli – Bostonis avati USA Demokraatliku Partei kongress.

August

3. august – Cape Canaveralilt startis NASA missioon MESSENGER, mis suundus uurima Merkuuri.
13. augustist 29. augustini – Ateenas toimusid 2004. aasta suveolümpiamängud.
23. august – Aleksander Tammert võitis Ateena olümpiamängudel kettaheites pronksmedali.
30. august – New Yorgis algas USA Vabariikliku Partei kongress.

September

1. september – Beslani pantvangikriis Venemaal.
7. september – tegevust alustas Wikimedia Commons.
29. september – asteroid 4179 Toutatis möödus Maast neljakordselt Kuu kauguselt.

Oktoober

1. oktoober – Manchesteri Victoria Ülikool ja UMIST ühinesid Suurbritannia suurimaks ülikooliks Manchesteri Ülikooli nime all.
14. oktoober – Kagu-Aasias ja Vaikse ookeani põhjaosas oli nähtav osaline päikesevarjutus.

November

2. november – USA-s olid presidendivalimised, millel valiti tagasi George W. Bush.

Detsember

1. detsember – Ukraina parlament avaldas umbusaldust Viktor Janukovõtši valitsusele.
8. detsember – Peruus pandi alus Lõuna-Ameerika Rahvaste Ühendusele, kuid vaid pooled loodetavast 12 liikmest saabusid asutamisleppele alla kirjutama.
26. detsembril kell 00:58:53 maailmaaja järgi (kell 7:58:53 kohaliku aja järgi) toimus 2004. aasta India ookeani maavärin ja hiljem selle tagajärjel hiidlaine.
31. detsember – avati Taipei 101

Remove ads

Sündmused Eestis

1. jaanuar – jõustus vanemahüvitise seadus.
1. jaanuar – Politsei reorganiseeriti ning senise 17 prefektuuri asemel alustas tööd neli politseiprefektuuri.
11. jaanuar – Otepää suusatamise MK-etapi teine võistluspäev. Naiste 4x5 km teatesõidus jäi Eesti naiskond, kuhu kuulusid Piret Pormeister, Silja Suija, Kristina Šmigun, Kaili Sirge, viimasele – 10. kohale. Meeste 4x10 km teatesõidus saavutas Eesti I meeskond (Aivar Rehemaa, Andrus Veerpalu, Jaak Mae, Priit Narusk) 7. koha.
15. jaanuar – valitsus nimetas Siim Kallase Euroopa Komisjoni voliniku kandidaadiks.
18. jaanuar – avati Lasnamäe uus kergejõustikuhall^[2].
21. jaanuar – Riigikogu ratifitseeris ühehäälselt Eesti Euroopa Liidu ühinemislepingu.
6. veebruar – Prantsusmaa ratifitseeris viimase riigina Eesti astumise NATO-sse.
7. veebruar – Rahvaerakonna Mõõdukad üldkogu otsustas võtta erakonnale uueks nimeks Sotsiaaldemokraatlik Erakond.
23. veebruar – Tartus avati August Traksmaa bareljeef.
23. veebruar – Tartus avati Jaan Kruusi bareljeef.
28. veebruar – Iraagis hukkus Eesti kaitseväelane Andres Nuiamäe.
10. märts – Riigikogu ratifitseeris Põhja-Atlandi lepingu.
27. märts – kell 20.30 Eesti aja järgi sai NATO liikmeks. Kell 18 alustasid NATO lennukid Eesti õhuruumi kaitsmist.
22. aprill – asutati Emajõe Lodjaselts.
1. mai – Eesti sai Euroopa Liidu liikmeks.
12. mai – 49. Eurovisiooni lauluvõistlusel ei saanud Eesti laul poolfinaalist edasi.
13. juuni – toimusid 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised.
29. juuni – Tartus avati Kivisilla makett.
29. juuni – Tartus avati Villem Reimani monument.
14. august – Tallinnas toimus Eesti ja ühtlasi ka Baltimaade esimene geiparaad.^[3]
2. september – politsei kaitse all teisaldati Lihula monument.
23. september – Laine Jänes sai Tartu linnapeaks.
6. oktoober – Eesti Teaduste Akadeemia presidendiks valiti Richard Villems.
14. oktoober – Tallinna linnavolikogu avaldas linnapeale Edgar Savisaarele umbusaldust ja valis linnapeaks Tõnis Paltsu.
11. november – ilmuma hakkas tasuta nädalaleht Kuressaare Sõnumid
24. november – EELK Kirikukogu valis peapiiskopiks Andres Põdra.

Remove ads

Sündinud

Pikemalt artiklis Sündinud 2004

Surnud

Pikemalt artiklis Surnud 2004

13. jaanuar – Harold Shipman, Briti arst, sarimõrvar
16. jaanuar – Kalevi Sorsa, Soome poliitik
17. jaanuar – Czesław Niemen, poola laulja
23. jaanuar – Helmut Newton, fotograaf
25. jaanuar – Fanny Blankers-Koen, hollandi kergejõustiklane
28. jaanuar – Eeva Joenpelto, soome kirjanik
6. veebruar – Henn Mikkin, eesti psühholoog
13. veebruar – Zelimhan Jandarbijev, Tšetšeenia poliitik
17. veebruar – José López Portillo, Mehhiko poliitik
21. veebruar – Sergei Averintsev, vene kirjandusteadlane
26. veebruar – Boris Trajkovski, Makedoonia poliitik
26. veebruar – Adolf Ehrnrooth, Soome sõjaväelane
28. veebruar – Andres Nuiamäe, Eesti kaitseväelane
4. märts – Kalev Raave, eesti kolhoosiesimees ja vaimulik
13. märts – Lembe Hiedel, eesti tõlkija ja toimetaja
17. märts – Aleksander Elango, eesti pedagoogikateadlane
19. märts – Eerik Teder, eesti kirjandusteadlane
20. märts – Juliana, Madalmaade kuninganna
22. märts – Ahmed Yassin, Hamasi juht
28. märts – Peter Ustinov, Briti näitleja
6. aprill – Larissa Bogoraz, Vene õiguskaitsja
19. aprill – John Maynard Smith, briti evolutsioonibioloog
24. aprill – Lia Laats, eesti näitleja
29. aprill – Aleksandr Bovin, ajakirjanik ja diplomaat
4. mai – Boriss Petrovski, kirurg
9. mai – Ahmat Kadõrov, Tšetšeenia poliitik
17. mai – Gunnar Graps, eesti muusik
2. juuni – Nikolai Gjaurov, bulgaaria laulja
5. juuni – Ronald Reagan, USA filminäitleja ja poliitik
10. juuni – Ray Charles, muusik
17. juuni – Jacek Kuroń, Poola poliitik
26. juuni – Ott Arder, eesti luuletaja
1. juuli – Marlon Brando, USA näitleja
4. juuli – Andrian Nikolajev, kosmonaut
5. juuli – Aleksandr Lerner, Nõukogude ja Iisraeli küberneetik
20. juuli – Veera Saar, eesti kirjanik
28. juuli – Francis Crick, inglise bioloog
2. august – Heinrich Mark, Eesti Vabariigi peaminister presidendi ülesannetes
14. august – Czesław Miłosz, poola kirjanik
18. august – Allan Laur, Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku piiskop
20. september – Kalmer Tennosaar, eesti laulja
29. september – Christer Pettersson, Olof Palme mõrvas kahtlustatu
1. oktoober – Robert Vaidlo, eesti lastekirjanik
8. oktoober – Jacques Derrida, Prantsuse filosoof
15. oktoober – Lüüdia Vallimäe-Mark, eesti maalikunstnik
19. oktoober – Paul Nitze, USA diplomaat
20. oktoober – Evald Saag, eesti teoloog
24. oktoober – Maaja Ranniku, eesti maletaja
25. oktoober – Andres Vanapa, eesti kirjanik
30. oktoober – Rein Otsason, eesti majandusteadlane ja pangandustegelane
11. november – Yasser Arafat, Palestiina juht
20. november – Mihkel Hansen, Eesti poliitik, viimne elusolev Riigivolikogu liige
24. november – Arthur Hailey, kirjanik
26. november – Hannes Walter, eesti sõjaajaloolane
27. november – Arvo Mägi, eesti kirjanik
28. november – Concordia Klar, eesti graafik
1. detsember – Esko Tasa, eesti raadioajakirjanik
22. detsember – Vello Vensel, eesti majandusteadlane
28. detsember – Susan Sontag, USA esseist

Remove ads

Nobeli auhinnad

füüsika – David Gross, David Politzer ja Frank Wilczek
keemia – Aaron Ciechanover, Avram Hershko ja Irwin Rose
meditsiin – Richard Axel ja Linda Buck
kirjandus – Elfriede Jelinek
rahu – Wangari Muta Maathai
majandus – Finn Kydland ja Edward Prescott

Kalender

More information E, T ...

Eelmine aasta – Järgmine aasta – Sada aastat tagasi

Viited

Loading content...

Loading related searches...

Wikiwand - on

Seamless Wikipedia browsing. On steroids.

Remove ads