Kvantitatiivne lõdvendamine
From Wikipedia, the free encyclopedia
Kvantitatiivne lõdvendamine (ingl quantitative easing, QE) on mõiste, millega tähistatakse rahapoliitikat, mille kohaselt keskpank ostab etteantud summades kommertspankade kaudu ettevõtete või valitsuse võlakirju jms finantsvarasid, et seeläbi suurendada raha pakkumist.[1] See on monetaarpoliitika ebanormaalne vorm, mida kasutatakse olukorras kus inflatsioon on väga madal ja/või majandus üldises languses. Rahapakkumise suurendamisega tahetakse tõsta finantsvarade hinda ja langetades nende tootlust. See erineb tavapärasest lühiajaliste riigivõlakirjade ostu-müügi poliitikast, mille eesmärgiks on hoida pankadevahelised intressimäärad sihtväärtuses. Kui aga intressimäärad lähenevad nullile või kaovad, siis see meetod enam ei tööta (seda nimetatakse likviidsuslõksuks).
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2020) |
Kvantitatiivne leevendamine võib suurendada turu likviidsusust ja elavdada majandust, kuid see võib viia tasakaalust välja raha/kauba suhte ning lõpuks ülepakkumise läbi vähendada usaldust käibeloleva raha vastu. Kvantitatiivset lõdvendamist on rakendanud 2008. aasta ülemaailmset rahanduskriisi järel Föderaalreserv Ameerika Ühendriikides ja Euroopa Keskpank. Mõlema keskpanga bilanss on aastatel 2008–2019 kasvanud 3,5 korda (!). Aastal 2020. alanud koroonakriisi lahendamine eeldab ilmselt kvantitatiivse lõdvendamise programmi intensiivistamist.