From Wikipedia, the free encyclopedia
Külvinädalad olid talurahva elus kevadsuvine periood, mille järgi määrati sobiv külviaeg. Praegu seostatakse perioodi muistse agraarkalendriga.
19. sajandil aitasid Eestis teadmisi külviajast levitada ja säilitada väljaantavad kalendrid, milles avaldati ka külvinädalad. Külvinädalaid arvestati kas 10, algusega künnipäeval (14. aprill) või 9, algusega jüripäeval (23. aprill). Neid loeti jaanipäevani (24. juuni). Külvinädalaid arvestati tagurpidi, s.t et künnipäeval oli kümnes külvinädal ning jaanipäeval lõppes esimene külvinädal. Kagu-Eestis ja Lätis oli külvinädalaid 14 või 13, kusjuures neid loeti tagasi jaagupipäevast (25. juuli). Külvinädalate erinev arv tulenes eri piirkondade kliimatingimustest.[1]
Külvinädalate üheks osaks olid rohu- või heinanädalad, mil ei olnud soovitatav külvata. Rohunädalad olid enamasti 9. ja 6. külvinädal. Kaera külvati näiteks 9.–7. nädalal, 7. nädalal võis külvata otra ja maha panna kartulit, lina külvati 5. nädalal jne. Üldiselt loeti parimaks külvinädalaks seitsmendat. Pärast neljandat nädalat üldjuhul enam ei külvatud, järelejäänud nädalatel veeti sõnnikut või hariti kesa.[2]
Kevadised külvinädalad olid tuntud ka Põhja-Euroopas ja mujalgi.[1]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.