Küsitlus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Küsitlus on andmekogumise meetod, mille puhul vajaliku info saamiseks pöördutakse mingist valikupõhimõttest lähtuvalt teatava hulga inimeste ehk vastajate (respondentide) poole, kes kuuluvad valimisse, ning fikseeritakse nende vastused uurijate poolt eelnevalt väljatöötatud küsimustele. Küsitlus on andmekogumismeetod, mis kasutab küsimustikke (ankeete) või intervjueerimist ning mille abil saab koguda nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid andmeid. Küsitlust kasutatakse, et teada saada vastajate hoiakuid, hinnanguid, kirjeldusi, arvamusi, põhjus-tagajärg suhteid. Tänapäeval on küsitlus üks levinumaid uurimismeetodeid sotsioloogias. Tavapärases küsitlusel põhinevas uuringus moodustab uurija valimi ning laseb sinna kuuluvatel inimestel (standardiseeritud) küsimustiku täita.[1]
See artikkel ootab keeletoimetamist. (November 2018) |
Küsitlus on väga vana uurimismeetod. Rahvaloendusi võib pidada esimesteks küsitlustel põhinevateks statistikatöödeks inimkonna ajaloos. Tänapäeva arusaamadele vastava küsitluse töötas aastal 1838 välja Londoni Statistikaühing (Statistical Society of London).[2] Küsitlust kui meetodit hakati Lääne-Euroopa tööstusriikides kasutama 19. sajandi teisel poolel selleks, et teadlased ja valitsusasutused saaksid informatsiooni eri ühiskonnaklasside elutingimuste kohta [3]. Üheks esimeseks küsitlusmeetodi kasutamise näiteks on Frédéric Le Play uurimus eri Euroopa paigus elavate töölisperede majanduslike olude kohta[3].
George Gallupit peetakse ankeetküsitlust kasutava avaliku arvamuse uurimuse väljatöötajaks. Gallup uuris 20. sajandi esimesel poolel USAs inimeste poliitilisi hoiakuid ja eelistusi ning püüdis nii ennustada presidendivalimiste tulemusi. Gallup viis oma uurimust läbi juhuvalimi meetodil.
Meetodi arengu ja 20. sajandil üha kasvanud populaarsuse põhjuseks võib pidada vajadust teadvustada sotsiaalseid reforme ja püüet kujundada sotsiaalpoliitikat, mis on teaduslikult põhjendatud[3].