![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5c/Lachin_Corridor_2020.png/640px-Lachin_Corridor_2020.png&w=640&q=50)
Laçıni koridor
From Wikipedia, the free encyclopedia
Laçıni koridor on Armeeniat ja Mägi-Karabahhi ühendav mägitee Aserbaidžaanis[1].
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5c/Lachin_Corridor_2020.png/640px-Lachin_Corridor_2020.png)
Kuna see on ainus tee nende kahe territooriumi vahel, peeti seda Mägi-Karabahhi armeenia elanikkonna jaoks humanitaarkoridoriks[2][3][4][5]. Koridor asub Aserbaidžaani Laçıni rajoonis, kuid oli aastatel 2020-2023 Venemaa rahuvalvejõudude kontrolli all, nagu on ette nähtud 2020. aasta Mägi-Karabahhi vaherahu kokkuleppes. Koridori territoorium hõlmas kuni 2022. aastani Zabuxi ja Šuši külasid ning Laçıni linna ennast. 26. augustil 2022 anti need asulad üle Aserbaidžaani kontrolli alla. Neli päeva hiljem avati kasutamiseks uus marsruut lõunasse, mis möödub Zabuxi, Šuši ja Laçıni asulatest ning läbib selle asemel Böyük Qaladərəsi ja Qaladərəsi külasid[6].
Aserbaidžaan viis 2022. aasta detsembrist kuni 2023. aasta septembrini läbi Laçıni koridori blokaadi, mida kritiseerisid mitmed riigid, rahvusvahelised organisatsioonid ja inimõiguste rühmitused, kellest paljud pidasid seda Teise Mägi-Karabahhi sõja lõpetanud relvarahukokkuleppe rikkumiseks[7][8][9][10][11][12]. 23. aprillil 2023 püstitasid Aserbaidžaani ametnikud koridori kontrollpunkti, väites, et see on mõeldud sõjaliste varude ja loodusvarade "ebaseadusliku" transpordi takistamiseks[13][14]. Pärast 2023. aasta septembris toimunud uut pealetungi võtsid Aserbaidžaani väed kogu Mägi-Karabahhi kontrolli alla, millele järgnes peaaegu kõigi Mägi-Karabahhi armeenia elanike väljaränne Armeeniasse Laçıni koridori kaudu[15][16].