Mägi-Karabahh
From Wikipedia, the free encyclopedia
Mägi-Karabahh (aserbaidžaani keeles Dağlıq Qarabağ, armeenia keeles Լեռնային Ղարաբաղ Lernajin Gharabagh; mitteametlikult Արցախ Artshahh) on piirkond Kaukaasia Karabahhi mägismaal. See on vaidlusalune territoorium, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud Aserbaidžaani osana.[1]
Mägi-Karabahh oli autonoomne oblast (AO) Aserbaidžaani NSV koosseisus, mille staatuse ümber puhkes 1980. aastate lõpus relvastatud konflikt aserite ja armeenlaste vahel. Selle konflikti üheks katalüsaatoriks said märtsis 1988 Aserbaidžaanis Bakuu lähistel Sumgaidis toimunud armeenlaste ja aserite vahelised kokkupõrked, mille käigus aserite enamus tarvitas ulatuslikku vägivalda armeenlaste suhtes.
2020. aastal puhkenud teise Mägi-Karabahhi sõja võitis Aserbaidžaan. 2023. aasta septembris alustas Aserbaidžaan uut sõjalist operatsiooni, mille käigus võttis piirkonna enda kontrolli alla. Mägi-Karabahhi separatistid teatasid Karabahhi vabariigi tegevuse lõpetamisest alates 2024. aasta 1. jaanuarist.[2]