Liivimaa maanõunik
From Wikipedia, the free encyclopedia
Liivimaa maanõunik (saksa keeles Livländische Landrat ja Landrat von Livland) oli Liivimaa omavalitsusliku institutsiooni Liivimaa maanõunike kolleegiumi (1643−1920) liige, kes valiti Liivimaa rüütelkonna maapäeval aadliseisusest mõisaomanike seast − alates XVIII sajandist matrikliaadli hulgast − eluajaks ja kelle kinnitas ametisse kindralkuberner (hiljem Venemaa siseminister).
Aastatel 1643−1648 oli maanõunikke korraga ametis kuus, seejärel 12. Igast kreisist valiti kaks, pooled esindasid Liivimaa läti ja ülejäänud eesti distrikti. Nende hulgast valiti alates 1654. aastast resideerivad maanõunikud (residirender Landrat), kes resideerisid osa aastast vaheldumisi Riias (alalise resideeriva maanõuniku institutsioon loodi 1875. aastal).
Kui Rootsi võimuperioodil oli maanõunike roll seotud eelkõige rüütelkonna asjadega, siis Venemaa keisririigi võimu ajal koondus nende kätte Liivimaa kubermangu tegelik juhtimine.
Maanõunik oli Balti aadli võimuhierarhias kõrgeim. Teenistusastmete tabelis oli see neljandal astmel ehk võrdne kindralmajoriga (rüütelkonna pea Liivimaa maamarssal asus kuuendal astmel). Aastatel 1643−1920 oli ametis 252 maanõunikku.