Saksa keel
Indoeuroopa keelkonna läänegermaani alamrühma kuuluv keel / From Wikipedia, the free encyclopedia
Saksa keel (saksa keeles Deutsch 
Kuula i) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas. Koos võõrkeelena kõnelejatega on saksa keele rääkijaid üle 120 miljoni.
| saksa keel (Deutsch) | |
|---|---|
| Hääldus | [dɔɪ̯tʃ] |
| Kõneldakse | Saksamaal, Austrias, Šveitsis (Saksa Šveits), Liechtensteinis, Luksemburgis, Itaalias (Lõuna-Tirool), Belgias (Saksakeelne kogukond), Prantsusmaal (Elsass ja Lotring) ja mujal |
| Piirkonnad | valdavalt Kesk-Euroopa |
| Kokku kõnelejaid | emakeelena 90–105 mln inimest[1] |
| Keelesugulus |
indoeuroopa keeled germaani keeled läänegermaani keeled saksa keel |
| Ametlik staatus | |
| Ametlik keel |
 Saksamaa Austria Šveits (koos prantsuse, itaalia ja romanši keelega) Liechtenstein Luksemburg (koos letseburgi ja prantsuse keelega) Belgia (koos hollandi ja prantsuse keelega) Euroopa Liit (koos veel 23 keelega) |
| Keelehoole | ainult õigekiri: Saksa Õigekirjanõukogu |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | de |
| ISO 639-2 | ger/deu |
 ██ riigikeel ja rahvastiku enamuse emakeel ██ riigikeel või ametlik keel, aga mitte enamuse emakeel ██ tunnistatud vähemuse keel ██ vähemuse keel, ilma ametliku staatuseta | |