Loomulik liik

Loomulik liik ehk loomulik rühm ehk looduslik liik (inglise keeles natural kind) on asjade kategooria, mille piirid on määratud asjade enestega, mitte inimeste ettekujutuste või arusaamadega asjadest. Loomuliku liigi tüüpiliseks näiteks on liigid ja ka teised taksonid bioloogilises süstemaatikas, mis põhineb evolutsioonil.

Filosoofias on vaidluse all, kas loomulikud liigid eksisteerivad.

Richard Boydi järgi on loomulikud liigid "homöostaatilised omaduste kobarad". Sellisesse kobarasse kuuluvad omadused esinevad sageli koos, nad etendavad osa induktsioonis ja seletuses ning on ka olemas põhjuslikud mehhanismid, mis tingivad nende omaduste koosesinemise.^[1]

Loomuliku liigi lõhenemine

Kui selgub, et teatud omaduste komplekti võivad esile kutsuda mitu erinevat põhjuste komplekti, mille tõttu selliste omadustega asjade teised omadused on erinevad, siis loomulikuks liigiks peetud kategooria lõheneb mitmeks loomulikuks liigiks. Näiteks on vaalad ja delfiinid, kes on arvatud kalade nime all kaladega ühisesse kategooriasse, teistsuguse päritoluga kui kalad, ning neil on ka olulisi erinevaid omadusi.

Lõhenemise tagajärjeks on kas alakategooriate moodustumine (juhul kui kategooriatel, milleks kategooria lõhenes on olulisi ühiseid omadusi), kategooriast loobumine teaduses või kategooria piiride muutumine.

Viited

1. Richard Boyd. "What realism implies and what it does not". Dialectica, 1989, 43, 5–29; Richard Boyd. "Realism, anti-foundationalism, and the enthusiasm for natural kinds". Philosophical Studies, 1991, 61 (1–2), 127–148.

Kirjandus

• Hilary Putnam. Is Semantics Possible?. – H. Kiefer, M. Munitz (toim). Languages, Belief and Metaphysics, Contemporary Philosophic Thought: The International Philosophy Year Conferences at Brockport, State University of New York Press, kd 1., 1970. Ümbertrükk: Hilary Putnam. Mind, Language and Reality, Philosophical Papers, kd 2, 1975, lk 139–152.