Läänemeresoomlased
From Wikipedia, the free encyclopedia
Läänemeresoomlased (ka läänemeresoome rahvad, läänemeresoome hõimud) on läänemeresoome keeli kõnelev ajalooline rahvuste rühm Põhja-Euroopas. Läänemeresoomlaste põlised elupaigad on Läänemere ümbruses, peamiselt Eestis, Ingerimaal, Karjalas ja Soomes.
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. (August 2020) |
Tänapäevaste läänemeresoomlaste akadeemiline jaotus Eestis on järgmine:
Soomlased lisavad kaheksanda rahvana lüüdilased ehk lüüdikud.
Neile lisanduvad väiksemad paikkondlikud rühmad, nagu võrokesed, livvikod, kainulased, hämelased, savolased jt. Läänemeresoomlasteks võib pidada tänaseks venestunud Ilmjärve (Ilmeni) tšuude. Pihkva tšuudidest on alles vaid seto rahvas. Lahtiseks jääb venestunud merja rahva läänemeresoomlaste hõimu kuuluvuse küsimus.
Läänemeresoome keeled kuuluvad soome-ugri keelterühma ja pärinevad algläänemeresoome keelest, mis jõudis praegustele aladele kas lõuna või kagu poole jäävast piirkonnast (Viitso 2011).
Esialgu jagunesid (Kallio 2006, 2007) algläänemeresoomlased sisemaa (tšuudi-lõunaeesti) ja rannahõimudeks, rannahõimud jagunesid omakorda lõuna- (liivi) ja põhjahõimudeks (põhjaeesti, vadja, vepsa, karjala ja läänesoome).
Üksikute rahvarühmade paisumine, hääbumine, ränded, looduslikud olud, erinevad kontaktid, liitumised ja segunemised kujundasid ajapikku tänase pildi. Killustumine algas kõige enam 2500 aastat tagasi (500 eKr), uute ühtsete rahvuste kujunemine (soomlased, eestlased) algas väiksemate rahvusrühmade liitumisega II aastatuhande lõpusajandeil (Kallio 2006, 2007).