Eestlased
läänemeresoome rahvas / From Wikipedia, the free encyclopedia
Eestlased (varasem omanimetus maarahvas)[1] on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas. Enamiku eestlaste emakeel on eesti keel. Eestlasi on 1 060 000 – 1 110 000, neist elab Eestis 920 000 ja väljaspool Eestit 150 000 – 200 000.[2][3][4][5]
 |
See artikkel on rahvusest; eesti ajalehe kohta vaata artiklit Eestlane (ajaleht) |
1573. aasta Orteliuse atlase Liivimaa kirjelduse tekstist selgub (ladina keeles): Habet haec Livonia Curones, Estones, Lettos, nationes tam moribus, quam lingua diversas. Tõlkes: "Liivimaal elavad kuralased, eestlased ja lätlased; rahvad, kes nii kommetelt kui ka keelelt erinevad." Murded olid erinevad, aga piiritletud tähistus nii eesti rahvusest kui ka Eesti maast (mis oli kaartidel keskusega Tartu juures tähistatud kui Esthia) oli täiesti tavaarusaam.[viide?]
1857. aastal võttis Johann Voldemar Jannsen senise "maarahva" asemel omanimetusena kasutusele tüvest est (saksa Ehsten ja Esten, rootsi ester jt) tuletatud nimetuse "eestlased", mis peagi ka rahva seas omaks võeti.[6]
Eestlaste etnilised alamrühmad on näiteks võrukesed, mulgid, saarlased, hiidlased ja setud.[viide?]
Rahvuse tõlgendamisel kasutatakse Eestis nn Kulturnation'i põhimõtteid: ühist keelt ja kultuuriruumi. See erineb rahvuse määratlusest suurriikides, sealhulgas Saksamaal ja Prantsusmaal, kus loetakse rahvuse liikmeteks kõiki selle riigi kodakondsusega isikuid.[viide?]
Eestlased on niisiis harjunud hindama enda kuuluvust rahvusena keele ja kultuuri põhjal. Et eesti keel kuulub soome-ugri (täpsemini läänemeresoome) keelte hulka, siis liigitavad eestlased end ka rahvusena soomeugrilasteks või läänemeresoomlaseiks. Kultuuri ja geneetika alusel sarnanevad eestlased pigem naaberrahvastega, sh niihästi suurima läänemeresoome rahvuse soomlastega kui ka lätlaste, venelaste ja rootslastega. Kaugemate soome-ugri või uurali keeli kõnelevate rahvastega – näiteks ungarlaste, hantide, laplaste või sölkuppidega – sarnanevad eestlased vähem. Eestlaste geneetiline ja kultuuriline lähedus naaberrahvastega oleneb asukohast. Lõunaeestlased on lähedasemad lätlaste ja venelastega, lääne- ja põhjaeestlased soomlaste ja rootslastega. Siiski on soome-ugri ning läänemeresoome keelesugulusel oluline osa kõigi eestlaste identiteedis. Ajaloolisil põhjusil on eestlastel palju kultuurilisi sarnasusi ka sakslastega.[viide?]
Oops something went wrong: