Maailma Kaubanduskeskus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Maailma Kaubanduskeskus ehk World Trade Center (tuntud ka kui WTC) oli ehitiste kompleks Ameerika Ühendriikides New Yorgi linna Financial Districtis. Kompleks ehitati aastatel 1966–1975, avati 1973 ning hävitati 2001. aastal 11. septembri terrorirünnakute käigus. Valmimise ajal oli hoonestusse kuuluvad 1 World Trade Center ja 2 World Trade Center 417 m maailma kõrgeimad ehitised. Kompleksi kuulusid veel Marriott World Trade Center (3 WTC), 4 WTC, 5 WTC, 6 WTC ja 7 WTC. Kompleks sisaldas 1,24 miljonit ruutmeetrit kontoripinda ning enne valmimist prognoositi, et see mahutab hinnanguliselt 130 000 inimest.[1]
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2011) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 |
See artikkel räägib New Yorgis asunud hoonete kompleksist; teiste samanimeliste ehitiste kohta vaata lehekülge Maailma Kaubanduskeskus (täpsustus); filmi kohta vaata artiklit Maailma kaubanduskeskus (film) |
.jpg)
Põhikompleks läks maksma umbes 400 miljonit dollarit (2,31 miljardit dollarit 2023. aastal). Kompleksi ehitamise idee pakkus välja David Rockefeller, et aidata stimuleerida linnade uuendamist Alam-Manhattanil. Davidi vend Nelson, toonane New Yorgi 49. kuberner, allkirjastas selle ehitamise õigusaktid. Kompleksi hooned projekteeris Minoru Yamasaki.[2] 1998. aastal otsustas New Yorgi ja New Jersey Sadamaamet selle erastada, andes hooned eraettevõttele rendile. 2001. aasta juulis sõlmis ta rendilepingu Silverstein Propertiesiga. Oma eksisteerimise ajal sümboliseeris Maailma Kaubanduskeskus globaliseerumist ja USA majanduslikku õitsengut ning kuigi selle kujundust kritiseerisid algselt newyorklased ja arhitektuurikriitikud, sai kaksiktornidest üks New Yorgi ikoonidest. Sellel oli populaarkultuuris suur roll ja ühe hinnangu kohaselt kujutati seda 472 filmis.
Maailma Kaubanduskeskuses toimus mitmeid suuri kuritegusi ja terrorijuhtumeid, sealhulgas tulekahju 13. veebruaril 1975[3], pommiplahvatus 26. veebruaril 1993 ja pangarööv 14. jaanuaril 1998. 11. septembril 2001 toimunud terrorirünnakute ajal lendasid al-Qaedaga seotud kaaperdajad seitsmeteistkümneminutilise vahega kaks Boeing 767 lennukit mõlemasse torni. Tornides viibis sel ajal erinevatel hinnangutel umbes 16 400–18 000 inimest.[4] Põlenguid võimendas lennukites olnud lennukikütus, mis koos hoonete konstruktsiooni esialgsete kahjustustega põhjustas lõpuks mõlema torni kokkuvarisemise. Rünnakus hukkus tornides ja nende ümbruses kokku 2606 inimest ning lisaks hukkusid kõik 157 kahe lennuki pardal viibinud inimest. Tornide varingud ning muudele hoonetele levinud tulekahjud põhjustasid kõigi Maailma Kaubanduskeskuse kompleksi hoonete, sealhulgas 7 World Trade Centeri, osalise või täieliku kokkuvarisemise ning põhjustasid katastroofilisi kahjustusi kümnele muule ehitisele.
Maailma Kaubanduskeskuse asukoha puhastamise ja taastamise protsess kestis kaheksa kuud, mille jooksul lammutati ülejäänud hoonete varemed. 30. mail 2002 eemaldati pidulikult viimane tükk WTC terasest. Ehitamisel on uus World Trade Centeri kompleks, kus on kuus uut pilvelõhkujat ja mitu muud hoonet, millest paljud on valmis. Avatud on terrorirünnakus hukkunute mälestusmärk ja muuseum, uus kiirtranspordisõlm ja park. Mälestusmärgil on kaks ruudukujulist peegeldavat basseini, mis tähistavad kaksiktornide asukohti. Esimene taasavatud ehitis World Trade Center kompleksis oli 7 World Trade Center. One World Trade Center, läänepoolkera kõrgeim hoone (541 m) avati 2014. aasta novembris.
Maailma Kaubanduskeskuse kompleksis asus üle 430 ettevõtte, mis tegelesid mitmesuguse äritegevusega. Kompleksis oli 1 240 000 m2 kontoripinda, mis 1970. aasta arvestuse kohaselt pidi mahutama 130 000 inimest. Tavalisel tööpäeval töötas kompleksis hinnanguliselt 50 000 ja seda külastas 140 000 inimest. Maailma Kaubanduskeskus oli nii suur, et sellel oli oma postiindeks: 10048. Tornidest avanesid avarad vaated Lõunatorni tipus asuvalt vaateplatvormilt ja Põhjatorni ülaosas asuvast restoranist Windows on the World. Kaksiktornid said tuntuks kogu maailmas, olles kujutatud paljudes filmides ja telesaadetes, samuti postkaartidel ja muudel kaupadel.
Kaksiktornid
One World Trade Center (Põhjatorn) ja Two World Trade Center (Lõunatorn), mida tavaliselt nimetatakse kaksiktornideks, kavandas arhitekt Minoru Yamasaki raamitud torukonstruktsioonidena, mis pakkusid üürnikele avatud põrandaplaane, mida ei seganud sambad või seinad. Need olid Maailma Kaubanduskeskuse peamised hooned. Põhjatorn sai 1972. aastal valmides kaheks aastaks maailma kõrgeimaks hooneks, edestades pärast 40-aastast valitsemisperioodi Empire State Buildingut. Põhjatorn oli 417 m kõrge ja sellel oli 110 m kõrgune telekommunikatsioonimast, mis ehitati katusele 1979. aastal. Masti renoveeriti 1999. aastal. Masti lisamisega tõusis Põhjatorni kõrgeim punkt 530 m kõrgusele. Chicago Willise torn, mis valmis 1973. aasta mais, ulatus katusel 440 m kõrguseni.
1973. aastal valmides sai Lõunatornist 415 m kõrgusega teine kõrgeim hoone maailmas. Selle katusel asuv vaateplatvorm asus 415 m ja siseruumides asuv vaateplatvorm 400 m kõrgusel. 1973. aasta pressikonverentsil küsiti Yamasakilt: "Miks kaks 110-korruselist hoonet? Miks mitte üks 220-korruseline hoone?" Tema keelekas vastus oli: "Ma ei tahtnud kaotada inimlikku mastaapi."
110. korrusel Põhjatornis asus ruum, kus peaaegu kõik New Yorgi telekanalid ja raadiod edastasid signaali. Põhjatorni katusel asus 110 meetri kõrgune antenn, mis neid signaale edastas: WCBS-TV 2, WNBC-TV 4, WNYW 5, WABC-TV 7, WWOR-TV 9, Seacaucus, WPIX 11, WNET 13 Newark, WPXN-TV 31 ja WNJU 47. Sellel oli samuti neli NYC raadiosaatjat: WPAT-FM 93.1, WNYC 93.9, WKCR 89.9, WKTU 103.5. Kontroll katusekorruse üle oli WTC Operations Control Centerist (OCC) mis asus B1-tasandil 2 World Trade Centeris.
Austin J. Tobin Plaza
Pikemalt artiklis Austin J. Tobin Plaza
Algsel Maailma Kaubanduskeskusel oli kahe hektari suurune väljak, mille ümber olid koondatud kõik kompleksi hooned, sealhulgas kaksiktornid. Maailma Kaubanduskeskuse ametnikud olid soovinud, et väljak oleks "mõtisklev ruum" või zen-aed. 1982. aastal nimetati väljak ümber Sadamaameti kunagise esimehe Austin Tobini järgi, kes andis loa algse Maailma Kaubanduskeskuse ehitamiseks. Suvel paigaldas Sadamaamet muusikute ja esinejate jaoks lava, mis oli tavaliselt põhjatorni vastas. Need kontsertide ja ürituste sarjad kandsid nime "CenterStage at the World Trade Center". Väljaku keskel seisis saksa kunstniku Fritz Koenigi monumentaalne skulptuur The Sphere, mis oli ümbritsetud purskkaevuga. Kompleksis oli ka teisi skulptuure, nagu Ideogram, Cloud Fortress ning 1993. aasta Maailma Kaubanduskeskuse pommiplahvatuse ohvrite memoriaal.
Top of the World
Kuigi suurem osa World Trade Centeri kompleksi ruumidest olid avalikkusele suletud, paiknes Lõunatorni 107. korrusel kinnine vaateplatvorm, mille nimi oli "Top of the World" ja 110. korrusel avatud vaateplatvorm. Külastades vaateplatvormi, pidid külastajad läbima turvakontrolli, mis lisati pärast 1993. aasta pommiplahvatust. Seejärel saadeti nad spetsiaalse kiirliftiga 107. korrusele, mis asus 400 m kõrgusel. Sadamaamet rentis vaatlusteki 1995. aastal firmale Ogden Entertainment, mis otsustas platvormi renoveerida ning lisas vaatlustekile simulatsiooni helikopterisõidust üle New Yorgi.
Hea ilma korral said külastajad sõita kahe lühikese eskalaatoriga 107. korruselt välisplatvormile. Selge ilmaga võisid külastajad näha kuni 80 km kaugusele. Katusele asetati enesetapuvastane piirdeaed, vaateplatvorm oli katuseservast tagapool ja tõstetud katuse kohale, mistõttu oli vaja ainult tavalist piiret. See võimaldas erinevalt Empire State Buildingu vaateplatvormist pakkuda linnale segamatut vaadet.
Windows on the World
Põhjatornis oli 106. ja 107. restoran, mille nimi oli Windows on the World, mis avati aprillis 1976. Restorani eestvedaja oli Joe Baum. Restorani tegemine maksis rohkem kui 17 miljonit USA dollarit. Windows on the World restoran pakkus samuti ka veinikoolitust, mida juhtis Kevin Zraly. Windows on the World suleti pärast 1993. pommiplahvatusi Põhjatorni maa-aluses parklas. Pärast taasavamist 1996. aastal nimetati ümber ka teised restoranid, Hors d'Oeuvrerie uus nimi oli "Greatest Bar on Earth" ja Cellar of the Sky nimeks sai Wild Blue. Aastal 2000 – mis jäi restoranile ka viimaseks – oli restoranil 37 miljonit dollarit sissetulekut. See tegi sellest suurima sissetulekuga restorani terves maailmas.
Muud hooned
Kompleksis oli peale kaksiktornide viis väiksemat hoonet. Üks neist oli 22-korruseline hotell, mis avati kvartali edelanurgas 1981. aastal Vista hotellina; 1995. aastal sai sellest Marriott World Trade Center (3 WTC). Kolm madalat hoonet (4 WTC, 5 WTC ja 6 WTC), mis olid teraskarkassiga büroohooned, seisid samuti väljaku ümber. 6 WTCs asus Ameerika Ühendriikide Tolliteenistus. 5 World Trade Center asus kirdenurgas PATH jaama kohal ja 4 World Trade Center, mis asus kagunurgas, paiknes Ameerika Ühendriikide kaubabörs. 1987. aastal valmis 47-korruselise büroohoone 7 World Trade Center.World Trade Centeri kompleksi all asus maa-alune kaubanduskeskus. Kompleksil oli ühendus erinevate massitranspordisüsteemidega, sealhulgas New Yorgi metrooga ja sadamaameti PATH-rongidega.
Üks maailma suurimaid kullahoidlaid asus Maailma Kaubanduskeskuse all, mis kuulus rühmale kommertspankadele. Seitse nädalat pärast 11. septembri rünnakuid eemaldati 4 WTC keldrist 230 miljonit dollarit väärismetalle. See hõlmas 3800 24-karaadist kullakangi ja 30 000 1000-untsist hõbekangi.
1975. aasta tulekahju
13. veebruaril 1975 süttis Põhjatornis bürooala 11. korrusel. Tuli levis läbi keskmise šahti 14. ja 9. korrusele. Peaaegu kohe peatati tule levik ja paari tunniga oli see kustutatud. Kõige rohkem sai kannatada 11. korrus. Tulekaitse hoidis hoone konstruktsioone sulamast. Paar alumist korrust kannatasid ka veekahjustuste all. Siis ei olnud WTC-s sprinklersüsteeme.
1993. aasta pommiplahvatused
- Pikemalt artiklis Maailma Kaubanduskeskuse pommiplahvatus
26. veebruaril 1993 kell 12.17 plahvatas Põhjatornis (North Tower) Ryderi kaubik mis sisaldas 680 kilogrammi lõhkeainet. Pomm oli pandud Ramzi Yousefi poolt. Plahvatus tekitas 30-meetrise augu läbi viie maa-aluse korruse. Kõige rohkem kahjustusi oli korrustel B1, B2 ja B3. Kuus inimest said surma ning 50 000 inimest kannatas vinguhaisu all, mis läbis Põhjatorni 110 korrust täielikult. Paljud inimesed pidid kõndima alla pimedatel hädaabitreppidel, kus polnud valgustust. Paljudel võttis allajõudmine 110-korruselisest hiigelehitisest mitu tundi.
Ramzi Yousef põgenes pärast pommipanemist Pakistani, kuid ta arreteeriti 1995. aasta veebruaris Islamabadis ja saadeti tagasi Ameerika Ühendriikidesse kus teda ootas kohtuprotsess. Sheikh Omar Abdel Rahman mõisteti süüdi 1996. aastal, seostades teda pommipanekuga ja paljude teiste kriminaalsete tegudega kogu eluks. Yousef ja Eyad Ismoli mõisteti samuti süüdi novembris 1997 pommiplahvatuste eest. Veel neli inimest mõisteti süüdi 1994. aasta maikuus.
Kohtuniku jutu järgi oli pommitajate eesmärk lõhkuda Põhjatorni konstruktsioonid ja panna see Lõunatornile peale kukkuma, lõhkudes mõlemad pilvelõhkujad, kuid see neil ei õnnestunud. Kui auto oleks pargitud seinale veidi lähemale, siis oleks see arvatavasti korda läinud.
Pärast pommitamist oli vaja restaureerida neli korrust ja samuti taastada nende toetus 110 korrusele. Taastatud sai ka suur õhujahutussüsteem. Kogu kompleksi tulehäiresüsteem sai samuti välja vahetatud. Memoriaaliks inimestele kes seal surid tehti peegeldav bassein.
Liising
1998. aastal aktsepteeris Port Authority plaani teha WTC privaatseks, liisida see välja erafirmale. 2001. aastal otsis Port Authority liisingufirmat. Pakkumised tulid firmadelt nagu Vornado Realty Trust (ühendatud Brookfield Properties ja Boston Properties) ja ühendatud pakkumine firmadelt Silverstein Properties ja The Westfield Group. Kui kompleks liisitaks, siis tuleks raha ka Port Authority teiste projektide jaoks. 15. veebruaril 2001 teatas Port Authority et Vornado Trust Realty oli võitnud õigused WTC-le, makstes 3,25 miljardit USA dollarit 99-aastasel perioodil. Vornado Realty Trust ületas Silversteini pakkumise 600 miljoni dollariga, kuigi muutis pakkumist suuremaks 3,22 miljardi dollari peale. Kuigi viimasel minutil soovis Vornado, et liisinguperiood oleks 39-aastane, mida Port Authority ei pidanud võimalikuks. Vornado lahkus hiljem projektist ja andis õigused Silversteini firmale ja liisingutehing aktsepteeriti 26. aprillil 2001.
- Pikemalt artiklis 11. septembri terrorirünnakud
11. septembril 2001 kell 8.46 lendasid al Qaedaga seotud terroristid kaaperdatud American Airlinesi lennukiga Põhjatorni põhjapoolsesse külge. Seitseteist minutit hiljem kell 9.03 lendasid teised terroristid United Airlinesi lennukiga Lõunatorni. Põhjatornis oli lõksus 1344 inimest, kes ei pääsenud allapoole tabamuse saanud korrustest. Samal ajal oli Lõunatornis lõksus ligi 600 inimest. Osa neist suri juba kokkupõrke ajal. Kell 9.59 kukkus Lõunatorn kokku. Selle põhjuseks oli tulekahju, mis oli hoone struktuuri tugevalt lõhkunud. 29 minutit hiljem kukkus kokku ka Põhjatorn, mis oli põlenud juba tund ja 42 minutit.
Samal päeval kell 17.20 kukkus kokku 7 World Trade Center, mis oli kaksiktornidelt langenud põleva prahi tõttu samuti põlema süttinud. 7 World Trade Center on uuesti ehitatud ja see valmis 2006. aastal. 3 World Trade Center, Marriotti hotell, hävis kahe hiigeltorni rusude all. Kolm allesjäänud hoonet WTC alas said suuri kahjustusi ja lammutati hiljem.
Pärast rünnakuid teatas meedia, et surma on saanud kümned tuhanded inimesed, sest iga päev oli hoonetes umbes 50 000 inimest korraga.[viide?] Kokku oli surmi siiski vähem kui meediaprognoos ütles, 2750. Kaasa arvatud Felicia Dunn-Jones, kes lisati surma saanute arvule 2007. aasta mais. Dunn-Jones suri viis kuud pärast 11. septembri rünnakuid, sest liigse tolmu käes oli ta saanud kopsuhaiguse.
Cantor Fitzgerald L.P., investeeringute pank 101.–105. korrusel Põhjatornis, kaotas 658 töötajat, arvatavasti rohkem kui ükski teine tööandja. Marsh & McLennal Companies, mis asus täpselt allpool Canton Fitzgeraldi 93.–101. korrusel (samas kohas kuhu lennuk American Airlines Flight 11 sisse sõitis), kaotas 295 töötajat. Samuti said surma 175 Aon Corporation töötajat. 343 hukkunut olid New Yorgi tuletõrjujad, 84 olid Port Authority töötajad, kellest 37 olid Port Authority Police Departmentist. Surma sai ka 23 New Yorgi politseinikku. Kõikidest inimestest, kes hoone kokkuvarisemise ajal majas olid, saadi rusudest kätte vaid 20.
Ground Zero ala puhastati kaheksa kuu jooksul ööpäev läbi kestnud tööga. Järelejäänud ajalooline sein transporditi Fresh Killsi Staten Islandil. 30. mail 2002 oli koristustööde ametliku lõpetamise tseremoonia New Yorgi Manhattani alal. 2002. aastal pandi alus ka uue 7 World Trade Centeri ehitusele, mis asub varasemate kaksiktornide asukohast veidi põhja pool. 7 World Trade Center on juba valmis. Ajutine WTC PATH Station avati Ground Zerol 2003. aasta novembris. See vahetatakse välja püsiehitisega, mille disainis Santiago Calatrava.
Lower Manhattan Development Corporationi valitud uus plaan ehitamaks WTC kompleksi hõlmab vaid ühte hiigeltorni, mis saab olema 541 meetrit kõrge. Torni teatakse nüüd nimega One World Trade Center või Freedom Tower. Memoriaaliks valiti Michael Aradi ja Peter Walkeri disainitud Reflecting Absence 2004. aasta jaanuaris.
13. märtsil 2006 saabusid WTC alale töölised, et eemaldada allesjäänud memoriaali osad ja alustada tööd National September 11 Muuseumi kallal. Aprillis 2006 said Port Authority ja Larry Silverstein kokkuleppele, mis ütles, et Silversteinil on õigus juhtida edasist ehitust WTC Freedom Toweri ja Tower Five kallal selle eest, et ta andis raha Liberty Bondsile, mis spondeerib tornide 2, 3 ja 4 ehitust. 27. aprillil 2006 alustati ehitust Freedom Toweril platsil, kuid enne peeti maha ka pidulik tseremoonia.
2006. aasta mais teatati, et 3. torni arhitekt on Richard Rogers ja 4. torni arhitekt on Fumihiko Maki. Viimased disainid 2., 3. ja 4. tornile avaldati 7. septembril 2006. 2. torn ehk 200 Greenwich Street saab olema 382 meetri kõrgune ja 29-meetrine moodustis on veel selle tipus. 3. torn ehk 175 Greenwich Street saab olema 352 meetrit kõrge, koos antenniga 383 meetrit. 4. torn ehk 150 Greenwich Street saab olema 288 meetri kõrgune. 22. juunil 2007 andis Port Authority teada, et JP Morgan Chase ehitab World Trade Center Tower 5, mis saab olema 42-korruseline, kus varem asus Deutsche Bank Building, ja arhitektiks valiti Kohn Pedersen Fox.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
