Mandel
From Wikipedia, the free encyclopedia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Mandel on hariliku mandlipuu (Prunus dulcis) luuseemne tuum.[1]
 |
See artikkel räägib mandlipuu viljast; Belgia jõe kohta vaata artiklit Mandeli jõgi; perekonnanime kohta vaata artiklit Mandel (perekonnanimi). |
Viljad raputatakse puudelt alla, tugev roheline väliskiht eemaldatakse ja seemned jäetakse päikse kätte kuivama. Emaseid tuumasid (esinevad paaris) kasutatakse tavaliselt kondiitritööstuse toormena ja suuremaid isastuumasid röstitakse iseseisvalt söömiseks.
Mandli seemne tuumad, olenevalt mandlipuu vormist, jagatakse kaheks:
Amügdaliini, millest enamikul inimestel moodustub kehas ensüümide toimel sinihape, sisaldavad mõlemad seemnetuumad, mõrumandlid rohkem kui magusad.[1]
2012. aastal toodeti maailmas kokku 1,93 miljonit tonni mandleid.[2] Toodangu tabelis on andmed puhastamata seemnete kohta.[2] Seemne kogumassist moodustab kest keskmiselt 60%.[3]
| Riik | Toodang, t |
Osakaal, % |
|---|---|---|
 USA |
720 000 | 37,2 |
 Hispaania |
215 100 | 11,1 |
 Austraalia |
142 680** | 7,4 |
 Iraan |
100 000* | 5,2 |
 Maroko |
99 067 | 5,1 |
 Itaalia |
89 865 | 4,6 |
 Süüria |
86 271 | 4,5 |
 Türgi |
75 055 | 3,9 |
 Tuneesia |
70 000 | 3,6 |
 Afganistan |
62 000 | 3,2 |
| Maailm kokku | 1 934 817 | 100 |
| * – FAO hinnang | ||
| ** – mitteametlik väärtus | ||
| Aminohape | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Glutamiinhape | 6,81 | g |
| Aspartaamhape | 2,91 | g |
| Arginiin | 2,45 | g |
| Leutsiin | 1,49 | g |
| Glütsiin | 1,47 | g |
| Fenüülalaniin | 1,12 | g |
| Proliin | 1,03 | g |
| Alaniin | 1,03 | g |
| Seriin | 0,95 | g |
| Valiin | 0,82 | g |
| Isoleutsiin | 0,70 | g |
| Treoniin | 0,60 | g |
Mandlituumades sisalduvast amügdaliinist on valmistatud sünteetiline keemiline aine laetrile, mida tuntakse ka B17-vitamiinina ja töötati välja pahaloomuliste kasvajate raviks, kuid kliinilised katsed ei andnud soovitud tulemusi.[4]
Mandleid korjatakse valminult ning süüakse peamiselt toorelt, eriti maades, kus mandlipuid kasvatatakse, kuid süüakse ka praetult, soolatult või suhkurdatult.
Selleks võetakse 1/2 naela magusaid mandleid, 1/2 naela suhkrut, 2 supilusikatäit roosivett, 1 triiki theelusika täis sandlipuu pulbrit ja 1 theelusika täis soola. Kõige esite keedetakse poolest naelast suhkrust ühe tassi veega paks siirup, pandakse siis tolmust puhtaks pühitud mandlid sisse ja keedetakse neid niikaua, kuni suhkur terade viisi kokku hakkab tõmbama; siis võetakse mandlid välja, lisatakse liivaseks keenud suhkru juurde veel 1 lusika täis suhkrut, siis roosivesi, kaneel ja sandlipuu pulber. Kui see kõik jälle siirupiks on keedetud, pandakse mandlid sisse ja keedetakse kuni plaksuma löövad ja läigivad, siis võetakse välja ja kohe koost ära.
Mandlite jahvatamisel saadakse mandlijahu, mida kasutatakse peamiselt kondiitritööstuses ja martsipani valmistamisel, aga ka koduses majapidamises küpsetiste ja kookide valmistamisel.
Pikemalt artiklis MandlipiimMandlitest saab valmistada mandlipiima, mida kasutatakse toiduvalmistamisel aga ka joogina tavalise lehmapiima asemel.
Pikemalt artiklis MandliõliMandlite rasvõli (Oleum amygdalae) sisaldus on varieeruv 20–60% – magusates on rasvõlisisaldus suurem kui mõrumandlites.
Kuumpressi mandliõli kasutatakse kulinaarias ja kondiitritööstuses. Samuti leiab mandliõli kasutamist kosmeetika toodetes[1]
Euroopa Liidus on lubatud farmiloomade söödana kasutada nii koorimata kui ka kooritud purustatud mandleid ja jahvatatud mandlikesti.[6]
Mõrumandlivett kasutatakse söögiisu suurendamiseks ja seedetegevuse soodustamiseks.
Külmpressi mandliõli kasutatakse meditsiinis (nõrgalt lahtistavate vahendite tootmisel ja lahustina) ja homöopaatias.
Mõrumandliessents on kontsentreeritud toiduessents, mida valmistatakse mõrumandli õli valmistamisel järelejäävast "presskoogist".
Pikemalt artiklis AmarettoAmaretto valmistamisel kasutatakse kas aprikoosiseemnetuumasid ja mandleid või mõlemat.
Mitmesugustes katsetes on kestade ja mandlite söömine (ka söötmine kasteloomadele) avaldanud soodsat ja tervistavat mõju: antidiabeetilist (biotest: inimesed), antioksüdantset, liigkolesterooliveresuse (biotest: inimesed), vähivastast (biotest: rakud ja inimesed) jpm toimet.[7]
Mõrumandlid töötlemata kujul ja suures koguses on mürgised.[8]
Mandlitele ülitundlikud inimesed peaksid vältima mandlite söömist.
Hiina mandlid (inglise Chinese almond) on aprikoosipuu seemnete tuumad, mida kasvatatakse Hiinas valdavalt nende seemnete tuumade tõttu.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
