eesti ajakirjanik ja meelelahutaja From Wikipedia, the free encyclopedia
Mart Mardisalu (sündinud 3. novembril 1968 Loksal) on eesti ajakirjanik ja meelelahutaja.
Mardisalu on õppinud Loksa Keskkoolis ja Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis ning seejärel Tallinna Pedagoogilise Instituudi kultuuriteaduskonnas koorijuhtimist (lõpetamata).[1]
Ta on töötanud saatejuhi ja toimetajana Eesti Televisioonis (1990–1994), Raadios Top (1992–1995, sel perioodil tegi lühikest aega saateid ka Tipp TV-s) ning Raadio 2-s (1995–1998) ja raadiojaamas Sky Plus.[2] Ta kuulus ka 2005. aastal tööd alustanud Raadio 3 saatejuhtide algkoosseisu.[3] Aastatel 1996–2021 tegi ta saateid telekanalis TV3 ning oli 2015–2021 TV3 uudistetoimetuse juhataja.
2024. aastast teeb ta saateid Vikerraadios, Kanal 2-s ja Kuku Raadios.
Aastatel 1996–2006 töötas Mardisalu saatejuhina TV3-s, algul jalgpallireporteri ja "TV Bingo" saatejuhina ning alates 2002. aasta sügishooajast mälumängu "Kuldvillak" saatejuhina.
1997. aasta sügisest toimetas ja juhtis ta autorisaadet "Täna õhtul Mart Mardisalu".[4] Saade kutsus esile vastuolulist kriitikat ja piirdus ühe hooajaga.[5][6]
1998. aastal pälvis Mart Mardisalu Eesti Jalgpalli Liidult aasta pealtvaataja auhinna.[7]
2011. aastast oli ta TV3 "Seitsmeste uudiste" toimetaja-saatejuht ning 2015. aasta augustist 2021. aasta maini ka TV3 uudistetoimetuse juhataja.[2]
TV3 uudistetoimetuse töö kõrvalt kommenteeris Mardisalu koos Indrek Kannikuga alates 2015. aastast UEFA Meistrite Liiga jalgpalliülekandeid ka telekanalites TV6 ja Viasat Sport Baltic.[8]
2018. aastal kuulus ta TV 3 esindajana Eesti filmi- ja teleauhindade (EFTA) 2018 gala korraldajate ja žürii hulka.[9] Ühtlasi oli ta töö eest "Seitsmestes uudistes" esitatud kandideerima parima telesaatejuhi auhinnale.[10]
2008. aastal, kohe Gruusia sõja puhkemise järel, kutsus Mardisalu avaliku üleskutsega artiklis "Ei ole üksi ükski maa" eesti rahvast avaldama gruusia rahvale toetust öölaulupeol "Märkamisaeg".[11]
Alates 2021. aasta teisest poolest elas ta abikaasa töö tõttu perega Gruusias.[12] Elust Gruusias ja Gruusia ühiskonna probleemidest on ta teinud ülevaateid näiteks Kuku raadio saadetes "Kuku pärastlõuna"[13][14], ETV saates "Ringvaade"[15], Eesti Päevalehes[12] ja Vikerraadio päevakajalistes saadetes.[16]
Alates 2024. aasta suvest elab ta taas peamiselt Eestis. Ta juhtis Pariisi olümpiamängude stuudiosaateid telekanalis Kanal 2 ja teeb raadiosaateid Vikerraadios.[17][12] 2024. aasta septembrist juhib ta vaheldumisi Neeme Rauaga nädala kaupa Kuku raadio pärastlõunast programmi.[18]
Mart Mardisalu alustas televisioonitööd ja üldse ajakirjanikukarjääri 1990. aastal Eesti Televisioonis. Tema esimene suurem töö oli noortele mõeldud muusikauudiste saatesari "Playback" (kaassaatejuhina koos Ülari Kirsipuuga) aastatel 1991–1993.[19] Aastatel 1995–1998 tegi ta raadiosaateid Raadio 2-s.
1996. aastal sai just Raadios 2-s pärast paari esituskorda eetrikeelu tema (hilisemates versioonides koos Riho Sibulaga) esitatud kaverlugu "Kokaiin", mille aluseks olnud originaal on kuulunud Eric Claptoni repertuaari. Laul sai eetrikeelu eestikeelsete sõnade (autorid Mart Mardisalu ja Kaarel Kose) tõttu, mida võivat tõlgendada uimastipropagandana. Pretsedent mõjus aga loole hoopis reklaamina, kuna teised raadiojaamad jätkasid laulu esitamist ning teemat käsitleti põhjalikumalt ETV telesaates "Õhtune ekspress", kus anti oma seisukohtade põhjendamiseks sõna mõlemale konflikti osapoolele.[20][21]
1998. aastal juhtis ta koos Mati Talvikuga ETV-s saatetsüklit "Rockrapsoodia". Ta juhtis ühe saatejuhina ka ETV pühapäevahommikust koguperesaadet "Hommiku TV" ja oli aastatel 2000–2002 "Bingo loto" saatejuht.
2024. aastal jõudis Mardisalu ringiga taas Eesti Rahvusringhäälingusse, kus teeb autori ja saatejuhina Vikerraadios peamiselt saatesarja "Läks aga läände" (milles 1990. aastate eluolu ja suuri ühiskondlikke muudatusi meenutavad näiteks Kairi Viik, Kai Saar, Vilen Künnapu, Kalev Vapper, Aivar Riisalu jt), aga ka muid saateid.[17]
Mart Mardisalu tegutses 1990. aastatel diskorina.[22] Ta on esinenud soololauljana ning mänginud klahvpille ansamblites Malibu ja Compromise Blue.[1] Ta on korraldanud meelelahutusüritusi ning olnud paljude ürituste õhtujuht või konferansjee.
1990. aastate teisel poolel oli ta muusikaproduktsiooniettevõtte Aidem Pot direktor.[23]
Kui 2005. aasta jaanuaris loodi Üritusturundusagentuuride Liit, siis oli Mardisalu oma ettevõttega ProMaMa üks liidu asutajaid ja kuulus ka liidu juhatusse.[24]
Mardisalu on esitanud lauljana nii pop- kui ka džässmuusikat, andnud soolokontserte ja osalenud kontserdiprojektides.
Novembris 1995 oli Eestis raadiojaamade ja muusikaedetabelite esikohahitt räpplugu "Varumees", mida esitasid Mart Mardisalu ja Hedvig Hanson.[25] Koos Hedvig Hansoni, Maarja-Liis Ilusa ja Pearu Paulusega laulis ta toona ETV telesaadetes ka talve- ja jõululaule. 1997. aastal esines ta lauljana Eesti Televisiooni saatesarjas "Säravad tähed".[26]
1996. aastal tegi ta laulja ja kaaskorraldajana kaasa kontserdisarjas "Suvest suveni". Peale tema astusid seal üles 2 Quick Start, Nancy, Maarja-Liis Ilus, Ivo Linna ja Hedvig Hanson.[27]
Mardisalu on solistina laulnud nii Estonian Dream Big Bandi[28][29] ja Bel-Etage Swingorkestri[30] kui ka ansamblite Modern Fox ja Noorkuu saatel. Ta on korduvalt laulnud duetti 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse võitnud lätlanna Marie N-iga, sealhulgas 2005. aastal toimunud mälestuskontsertidel "Frank Sinatra – Ameerika legend", kus nende esituses kõlas ka Frank ja Nancy Sinatra maailmakuulsaks lauldud duett "Somethin' Stupid". Frank Sinatra loomingu austajana ja tema eluloo hea tundjana aitas Mardisalu koostada kontserdi sõnalist sisu ja oli selle kontserdi konferansjee.[31]
Mardisalu on mitmel aastal esinenud muusikafestivalil Augustibluus lauljana ning olnud selle festivali konferansjee.[32] Jazzkaare kontsertidel on ta esitanud Raimond Valgre[33] ja Louis Armstrongi[34] loomingut.
2009. aastal andis ta välja enda esitatud lauludega CD "Kui su hing on noor!" (MFM Records OÜ, 2009), mille pühendas maestro Eri Klasile. Plaadi nimilooks on Frank Sinatra lugu, mida Mardisalu esitab duetis Eri Klasiga.[35]
2020. aastal osales Mardisalu võistlejana TV3 meelelahutussaates "Maskis laulja", kus kehastas Putukat ja saavutas kolmanda koha. Ka seal esitas ta ühe palana Frank Sinatra repertuaari kuulunud laulu "My Way".[36][37]
2000. aastal oli ta Eesti Muusikaauhindade gala õhtujuht[38], 2021. aastal tänugala "Eestimaa uhkus" kaasõhtujuht[39] ja 2023. aastal sportlaste auhinnagala "Spordiaasta tähed" õhtujuht[40].
2003. aastal juhtis ta Tallinnas Raekoja platsil Euroopa päeva üritusi. Sealsamas toimus Mardisalu juhitud televiktoriini "Kuldvillak" avalik salvestus, kus võistlesid riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi juhataja Henrik Hololei, Riigikogu liige Tiit Matsulevitš ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Siim Raie. (Hololei ja Matsulevitš jäid 3850 punktiga esimest ja teist kohta jagama.)[41]
2004., 2008. ja 2012. aastal juhtis ta Eesti olümpiasangarite piduliku vastuvõtu üritusi Tallinnas.[42]
Mardisalu valiti 2000. aastal ajakirja Kroonika lugejate hääletusel aasta seksikaimaks meheks.[36]
Mart Mardisalul on varasemast abielust ja kooselust kaks täiskasvanud poega. Aastatel 1999–2005 oli tema elukaaslane aeroobikatreener Riina Suhotskaja (Kajari).[43]
Mart Mardisalu on abielus suursaadik Riina Kaljurannaga.[12] Paaril on 2013. aastal sündinud tütar.[44]
Ka Mart Mardisalu õde Marge Mardisalu-Kahar on suursaadik.[12]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.