From Wikipedia, the free encyclopedia
Masendus on sünge ja rõhuv emotsioon, mis mõjutab inimese mõtteid ja käitumist. Masendus on normaalne lühiajaline reaktsioon negatiivsetele elusündmustele, nagu lähedase inimese kaotus või raske õnnetus. See võib olla ka teatud füüsiliste haiguste sümptom, mõne ravimi kõrvaltoime või selliste meeleoluhäirete nagu depressiooni või düstüümia sümptom.
Probleemid lapsepõlves, näiteks lähedase kaotus, hoolitsuse puudumine, vaimne vägivald, füüsiline vägivald, seksuaalne vägivald ja vanematepoolne laste ebavõrdne kohtlemine, võivad põhjustada masendust täiskasvanueas.[1][2] Lapsepõlves kogetud füüsiline või seksuaalne vägivald korreleerub eriti tugevalt riskiga kogeda elu vältel masendust.[3]
Elusündmused ja õnnetused võivad samuti masendust esile kutsuda, nende seas sünnitus, menopaus, rahalised raskused, töötus, vaimne stress (näiteks töö, hariduse, perekonna või elutingimustega seoses), raske meditsiiniline diagnoos, kiusamine, lähedase kaotus, looduskatastroof, eraldatus teistest inimestest, vägistamine, suhteprobleemid, armukadedus, üksindus, raske vigastus jne.[4][5][6] Teismelistel võib olla kalduvus masendusele, kui neid peetakse teistest erinevaks ja kui nad kogevad eakaaslaste tõrjumist või koolivägivalda.[7]
Kui inimese isiksust iseloomustab neurootilisus, võib see soodustada masendusega seotud sümptomite teket ja depressiooni,[8] masendust seostatakse ka vähese ekstravertsusega.[9] Isiksusega seotud masenduse sümptomid on näiteks kiired meeleolumuutused, lühiajaline lootusetuse tunne, huvipuudus nende tegevuste vastu, millega varem tegeldi, unehäired, söögiisu muutused ja keskendumisraskused.[10]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.