From Wikipedia, the free encyclopedia
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
McDowelli maakond (inglise keeles McDowell County) on maakond USA-s Lääne-Virginia osariigis.
 |
See artikkel räägib maakonnast USA Lääne-Virginia osariigis; Põhja-Carolina osariigis asuva maakonna kohta vaata artiklit McDowelli maakond (Põhja-Carolina) |
| McDowelli maakond | |
|---|---|
Pindala: 1385 km²  | |
|
Elanikke: 19 111 (1.04.2020)[1] | |
| Rahvastikutihedus: 13,8 in/km² | |
| Keskus: Welch | |
 Asend Lääne-Virginia osariigis |
Maakonna halduskeskus ja suurim linn on Welch.
Maakonna pindala on 1386 km², millest 3 km² moodustab veepindala.
Elanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 22 113. 2000. aastal oli seal 27 329 elanikku.
McDowelli maakond moodustati 28. veebruaril 1858 Tazewelli maakonna osast. Maakond on saanud nime Virginia kuberneri James McDowelli järgi.
20. sajandi keskel oli maakond üks prominentsemaid USA kivisöetööstuse asukohti – 1960. aastal oli maakond USAs kivisöe absoluutselt tootmismahult esikohal. Kivisöetööstus oli üks osariigi tähtsamaid sissetulekuallikaid – 1950. aasta rahvaloenduse järgi oli maakond 98 887 elanikuga Lääne-Virginia suuruselt kolmas maakond. Pärast kivisöetööstuse allakäiku 1950. aastatel hakkas maakonna rahvaarv kiirelt langema ning iga järgneva rahvaloendusega on maakonna elanike arv vähenenud. Nooremad elanikud kolisid maakonnast ära, jättes maha vanema, üha rohkem vaesuva elanikkonna.
1970. aastate energiakriisi ajal oli veel lootust, et maakonna kivisöetööstus saab jälle jalad alla, kuid järgneval kümnendil see lootus haihtus Apalatši ametiühingutesse kuuluvate kivisöekaevurite streikide tõttu. Samuti sai lääneosariikide peamiselt ühingutevaba kivisöetööstus suureks konkurendiks. Maakonna kivisöetööstusele andis uue hoobi USA terasetööstuse – ühe suurima kivisöetööstuse kliendi – allakäik, kui välismaised terasetööstused hakkasid tootma odavamat, kvaliteetsemat terast.
1980. aastatel kaotas Kesk-Apalatši regioon üle 70 000 töökoha kivisöetööstuses – vahemikus 1981–1992 vähenes USA Energeetikaministeeriumi ja söekaevurite ametiühingu andmetel Lääne-Virginias kivisöetööstuses töökohtade arv 53%. Mitte ühtegi teist Apalatši maakonda ei mõjutanud kivisöetööstuse allakäik nii rängalt ja 1980. aasta rahvaloenduse järgi oli maakonna suhteline vaesus ligi 23,5%.
1990. aastaks oli suhteline vaesus kasvanud 37,7%-ni, mis oli Lääne-Virginia suurim. Pooled lastest kasvasid üles allpool vaesuspiiri elavates peredes, võrreldes 31,2%-ga 1980. aastal. Suurimaks kaotuseks oli USA Terasekorporatsioonile (United States Steel) kuuluvate kaevanduste sulgemine, millega kaotati ligi 1200 töökohta. See mõjus maakonnale laastavalt – maakonna sissetulek inimese kohta kukkus aastaga 66%. Isegi maakonna jõukaimates kohtades langesid kinnisvarahinnad eriti madalale. Inimesed, kes tahtsid maakonnast ära kolida, olid oma omakapitali kaotanud ning olid sunnitud majad koos hüpoteekidega lihtsalt maha jätma. 1999. aastal maksis maakonnas kolmetoaline maja kõigest 12 000 dollarit.[2]
Maakonna majandust mõjutas raskelt ka marihuaana kasvatamine, narkoäri, pettused, süütamised. Lisaks suurenes maakonnas koduvägivalla, enesetappude ja Oxycontini narkootikumi tarvitamise tase.
Aastatel 2001–2002 tabasid maakonna mitmeid väikelinnu rasked üleujutused, mõnes kohas sadas 12 tunni jooksul 25 cm vihma. Paljud linnad hävisid veevoolus, üle 40 inimese suri või kuulutati surnuks pärast seda, kui nad olid vähemalt ühe aasta kadunud olnud.
2010. aastal oli maakonnas keskmine sissetulek leibkonna kohta 22 154 dollarit ning ühe inimese kohta 12 955 dollarit. 27,5% peredest ja 32,6% maakonna elanikest elas allpool vaesuspiiri, sealhulgas 44,3% alla 18-aastastest ja 20,1% üle 65-aastastest, mis on osariigis esikohal.
Lähiaja suurim tööandja maakonnas oli WalMart Big Fouri külas, mis aga 28. jaanuaril 2016 suleti lõplikult. Arvati, et selle tõttu jäi töötuks 140 inimest.
Maakonna keskmine eluiga on riigi 3143 maakonna seas kõige madalam – meestel 63,3 aastat ja naistel 71,5 aastat, riiklik keskmine oli 2013. aastal vastavalt 76,5 ja 81,2 aastat. Kui ajavahemikus 1985–2013 kasvas USA keskmine eluiga meestel 5,5 ja naistel 3,1 aastat, siis McDowelli maakonnas see hoopis vähenes vastavalt 2,1 ja 3,1 aasta võrra. Põhjusteks olid peamiselt suur suitsetamise ja ülekaalulisuse tase ning madal füüsiline aktiivsus, lisaks opioidiepideemia – 2015. aastal oli maakonnas opioidisuremus maakondade suurim: 141 surma 100 000 inimese kohta, mis oli ligi kümnekordne riigi keskmine (14,7 surma 100 000 inimese kohta).
Maakonnas domineeris varem Demokraatlik Partei: 1988. aastal võitis valimised Michael Dukakis 74,2% häältega, ka Bill Clinton saavutas nii 1992. kui ka 1996. aasta valimistel vastavalt 71,8% ja 73% häältest. 2008. aasta valimised võitis Obama 53,34% häältega, kuid 2012. aastal võitis Romney 64% häältega. 2016. aasta presidendivalimistel võitis Donald Trump McDowelli maakonnas rekordilised 91,5% häältest Vabariikliku partei eelvalimistel, mis oli riigi kõrgeim. Nimelt oli Trump lubanud kivisöekaevandused uuesti avada, samal ajal kui Hillary Clinton olevat varem lubanud kaevandused sulgeda. Põhivalimistel maakonnas võitis Trump ülekaalukalt 74,7% häältega.
